Võrtsjärv
paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka
läänes toimunud muutustest (Orviku, 1973). Ajapikku katkes aga ühendus Peipsis olnud
jääpaisjärvega.
Ürg-Võrtsjärv esines enam-vähem ühel ajal Balti jääpaisjärvega (Hausen, 1913). Selleks
ajaks oli Eestis juba kujunenud tihe jõgedevõrk (Raukas & Miidel, 1995). Kiire maatõusu
tõttu Navesti vagumus kerkis ja järv suurenes. Ürg-Võrtsjärv oli madal järv, mis sai
madalveeseisu ajal säilida vaid lauge reljeefi nõgudes. Ürg-Võrtsjärve kestus oli ligikaudu
2000 aastat.
Ürg- ja Suur-Võrtsjärve vaheliseks ajaliseks piiriks loetakse Holotseeni algust (Orviku,
1973), mil kliima oluliselt paranes ja järves hakkas kujunema rikkalik elustik. Selle
tunnistajateks on Suur-Võrtsjärve setetes olevad arvukad limuste kojad. Loodepoolse kiirema
maakerke tõttu kerkis järve veetase lõunas ja idas. See taastas väljavoolu Peipsi suunas. Suur-
annaabi.ee 
