<10 10-25 26-50 51-100 101-200 pikkusvahemik km ·Jõgede ökosüsteemide üheks peamiseks kujundajaks on jõe pikkus. Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on autohtoonset (samas jões arenenud) elustikku. · Eesti jõgede sängi keskmine laius alamjooksul on 15-40 m. Suurima laiusega on Pärnu jõgi (100 m), Emajõgi (valdavalt 50-80, kohati 145 m) ja Narva jõgi (250-350 m, kohati 900 m). · Madalveeperioodil on enamike jõgede sügavus hauakohtades vaid 2-3 m. Eesti sügavaimad jõed on Narva (16 m), Emajõe sügavus on alamjooksul 11 m. ·Jõesängid on Põhja-Eesti jõgedel püsivad, kuid Kagu-Eesti jõgedel muutuvad. Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja õgvendades. 1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu. ·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi. ·Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise reiimi kujundamisel. Sellest oleneb ka voolukiirus
lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven ja jõeforell. Eesti jõgede kalakoosluste kirjeldamiseks on kõik uuritud jõelõigud suvise maksimaalse veetemperatuuri alusel jaotatud nelja rühma: 1. Külmaveelised maksimaalne veetemperatuur <13 C 2. Jahedaveelised maksimaalne veetemperatuur 14-17 C 3. Parajaveelised maksimaalne veetemperatuur 18-21 C 4. Soojaveelised maksimaalne veetemperatuur >21 C Veerikkuse järgi (suvisel madalveeperioodil) on uuritud jõelõigud jaotatud kolme rühma: 1. Veevaesed minimaalne vooluhulk 0,25 m3/s ja kas maksimaalne sügavus <0,6 m või domineeriv sügavus <0,4 m; 2. Keskmised minimaalne vooluhulk 1,0 m3/s; 3. Veerikkad minimaalne vooluhulk >1,0 m3/s. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel
tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur osatähtsus lumeveel, esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmäestikest algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt suurenemine. Suvisel madalveeperioodil on jõgede põhiliseks toiteallikas põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karm kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. Üleujutused Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on
Preedi ehk Vardja jõgi, mis algab Pandiveres Varangu allikatest, on neist pikim. 6,4 km pikkune Oostriku jõgi algab samanimelisest allikast. Temasse suubub omakorda allikajärvest algav Norra oja. Põhjavee ilmumine maapinnale annab alguse 5,5 kilomeetri pikkusele Võlingi ojale. Pisike Haava oja jagab Rummallika raba kaheks hõlmaks. Linnusaare oja algab laugastikust ja kannab pruuni rabavett Endla järve. Tulijärvest alguse saav 2,5 km pikkune Mustjõgi on väga väikese languga, madalveeperioodil vool peaaegu puudub. Jõgede kulgu on inimtegevus tublisti mõjutanud neid süvendades ja õgvendades. Nava jõgi on erakordne Eestis, ta võib sõltuvalt veeseisust kahte pidi voolata. Enne Räägu kanali rajamist ühendas ainult Nava 7 Endla järve Põltsamaa jõega. Pärast kanali valmimist hakkas Nava jõgi kandma Põltsamaa jõe vett Endla järve kaudu kanalisse. Sinijärve paisu ehitamise järel tõusis
Veekogude kaitse reostuse eest. Majandustegevuse mõju äravoolule: Veehoidlate rajamine – järvisuse suurenemine. Metsad ja põllud jäävad vee alla – põhjustades allolevate piirkondade uputust. Äravool ühtlustub aga ka väheneb Linnastumine põhjustab suurte alade sillutamist (vettpidavaks muutmine) – äravoolutpiud suurenevad. Niisutus – vähendab jõe äravoolu Kuivendus – muudab ebaühtlasemaks, tipud suurenevad. Madalveeperioodil vett vähem. Majandustegevus: vee-energia tootmine tähendab äravoolu suurt ümberjagamist. Vett kogutakse kevadel suveks või muuks veevaeseks perioodiks reguleerimise tarvis. Kuukeskmine vooluhulk – reguleerimise arenedes järjest ühtlustub ja jääb väiksemaks. Kuivenduse mõju: Kuivenduse mõju äravoolule oleneb kuivendussüsteemi kujundusest. Madalate suure vahekaugusega kraavide mõju on tõenäoliselt väike, sügavamad kraavid aga kiirendavad äravoolu ning
juhitakse läbi struktuurse dreenikaeviku täitepinnase. 49)Mis on polder ja millised on tema elemendid? Polderkuivenduseks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral suubla kõrge veetaseme tõttu kuivendussüsteemi vesi juhitakse ära pumpamise teel. Niisugusel viisil kuivendatav maa-ala ümbritsetakse tavaliselt tammidega ja seda nimetatakse poldriks. Jõepoldrid ehitatakse jõeluhtadesse suurveeaegsete üleujutuste vältimiseks. Suurveeperioodil tuleb vesi ära pumbata. Madalveeperioodil saab selle ära juhtida isevoolu teel läbi selleks ehitatud veelasu. Madalikupoldrid ehitatakse merelahtede, järvede ja jõgede suudmete äärde, kus veetase muutub tavaliselt vähem kui jõgede kesk- ja ülemjooksul. Nendel poldritel tuleb suurem osa veest ära pumbata. Veelaskusid saab kasutada harva. Erandiks on näiteks Peipsi järve rannik, kus isevoolu teel on võimalik ära juhtida osa kevadisest suurveest, sest Peipsi järve kevadine veetõus hilineb keskmiselt 1,5 nädalat
Nende abil juhitakse kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed ja poldrit varem läbinud väikesed veejuhtmed poldrist mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o. Piirde-kraavide dimensioonimiseks tehakse vajaduse korral hüdraulilised arvutused. Piirdekraavid õigustavad end siis, kui rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on väiksemad kõrvalejuhitava vee pumpamise kuludest Veelask ehitatakse poldrivee ärajuhtimiseks isevoolu teel, kui see madalveeperioodil on võimalik, ning välisvee sisselaskmiseks poldri niisutamise tarvis kuival ajal. Kas isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi. Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel). Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon- või malmtoru. Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid. Suure
Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Seda ära hoida aitab kõige paremini mets. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Metsade mõjul äravool jõgedes ühtlustub, nad vähendavad äravoolu kevadel ja suurendavad seda madalveeperioodil. See on väga tähtis, sest kevadised üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Aurumine Mets ja evapotranspiratsioon Evapotranspiratsioon koosneb kolmest komponendist: a) aurumine taimedelt, b) aurumine maapinnalt ja c) transpiratsioon. Evapotranspiratsioon oleneb puistu iseloomust: puuliigist, metsatüübist, boniteedist, vanusest ja ilmastikutingimustest: temperatuur, sademed, tuul
annaabi.ee 
