Jõgede veereziim kajastab muutusi jõe veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses. Suur- ja madalvesi esinevad korrapäraselt, tulvad esinevad juhuslikult. Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi. Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui jõgi asub suurematel laiustel, kui jõgi algab kõrgmäestikust, kui jõgi toitub liustikuveest või kui jõgi asub mussoonkliimaga alal ja on mussoonvihmade periood. Madalvesi esineb suvel ja talvel. Suvel siis, kui sademetehulk väheneb ja auramine suureneb kõrgema temperatuuri tõttu või kui jõgede põhiliseks toiteallikaks on põhjavesi + vihmavesi
Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon
Kõige sagedamini tekivad valglad sadanud hoovihmadest, aga tulva võib põhjustada ka ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur osatähtsus lumeveel, esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmäestikest algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt suurenemine. Suvisel madalveeperioodil on jõgede põhiliseks toiteallikas põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karm kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel
täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa Toiteallikaks on põhjavesi. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitavusest, mida filtratsioonimooduli tulvaga. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele kaudu väljendatakse. Põhjaveekihi langu arvutamine: tavaliselt kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. I=(h1-h2)/d (h-põhjavee taseme kõrgus; d-alguse ja lõpu vahekaugus). Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on saavatest jõgedel ja ka Missisipil. Veetõusu põhjused on intensiivsed vihmad, kiire tegemist vulkaanilise piirkonnaga, tekivad termaal- ehk kuumad veed.
laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb terve rida nii jõgede morfomeetria kui veevarude jaotumise iseärasusi. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on Põhja-Eesti. Samas on Eesti tööstus koondunud just sinna. Üle 10 km pikkuste jõgede võrgu keskmine tihedus on 0,23 km/km2, seejuures Liivi lahe
· Soome lahe vesikond, · Liivi lahe vesikond ja · Saarte veekogud. Kolme vesikonna Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt riigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutusvõimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on Põhja-Eesti. Samas on tööstus koondunud just sinna.3 Veereziim Eesti territooriumil on üle 7000 vooluveekogu. Väikese territoorimi tõttu on enamik neist
.... E - S'' künkanõlval .......... D - LkIe künkajalamil .......... B - D 25. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul üldised seaduspärasused.) Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on PõhjaEesti. Samas on Eesti tööstus koondunud just sinna. Kõige hõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta
20. Miinimumäravool ja arvutusalused. Sanitaarvooluhulk. Miinimumvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Miinimumäravoolu selgitamiseks analüüsitakse suvise (kevadsuurvee lõpust jäänähete ilmumiseni) ja talvise (jäänähete tekkimisest kevadsuurvee alguseni) madalvee andmeid. Et äravoolumiinimumi on raskem hinnata kui suurveemaksimumi, siis loetakse miinimumvooluhulgaks madalveeperioodi 30-päeva-keskmist vooluhulka. Selle määramiseks koostatakse kõigi vaatlusaastate hüdrograafid, otsitakse neilt 30-päevane miinimumäravooluga lõik, arvutatakse nende 30 päeva keskmine vooluhulk ning seejärel kõigi nende 30-päeva-keskmiste vooluhulkade keskmine väärtus. Neist väärtustest koostatakse siis tõenäosuskõver ning sellelt võetakse soovitud tõenäosusega vooluhulk. Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest
annaabi.ee 
