He II on ülivoolav vedelik, mis läbib äärmiseid peeneid (alla 100 nm) kapillaare; soojusjuhtivus ületab He I soojusjuhtivuse u 300 milj korda. Ülivoolavus ilmneb ka isotoobi Heelium3 korral, kuid hoopis nullilähedasematel (2,6*103K) temperatuuridel. Üldiselt on aga selle haruldase isotoobi füüsikalised parameetrid tunduvalt erinevad Heelium4 vastavatest näitajatest. Vedela He temperatuuril ilmneb ka universaalsem, nn madaltemperatuurne ülijuhtivus nähtus, mille puhul teatud metallide, sulamite, keraamiliste kompositsioonide ja mõnede keemiliste ühendite elektriline takistus muutub hüppeliselt nulliks (alalisvoolu suhtes takistus puudub). Nähtuse avastas hollandi füüsik H.KamerlinghOnnes (1911 Leidenis), kes esimesena sai vedelat He (1908) ja uuris selle omadusi. Absoluutse nulli (0K) lähedased temperatuurid seostuvad eelkõige vedela He kasutamisega. Toodang ja kasutamine
paljudes hapetes(isegi oksaalhappes ja viinhappes ning nende soolades),leeliste ning leelismetallkarbonaatide lahuses.Muutuva koostisega tantaaloksiidhüdraate kasutatakse vaheühendina tantaalitehnoloogias. Omadused Ta on terashall,sinaka varjundiga,suure tiheduse ja väga kõrge sulamistemperatuuriga metall.Puhas Ta on väga plastne ,kuid lisandid(elemendid H,N,C ja O lahustunud lihtainetena või nende ühendid) muudavad metalli hapraks.Ta on madaltemperatuurne ülijuht.Elektroni väljutamistöö metallist on väga väike. Lihtainena on Tantaal keemiliselt väga inertne,üks kõige vastupidavamaid metalle üldse.Kompaktne metall hakkab õhus oksüdeeruma alles üle 300 kraadi,madalamal temperatuuril kaitseb üliõhuke oksiidikelme metalli. Toatemperatuuril ei reageeri Tantaal ka ühegi kuiva halogeeniga.Eriti vastupidav on Tantaal hapete ja leeliste toimele(ületades selles osas isegi väärismetalle),toatemperatuuril reageerib ainult HF-ga
kõrgem, kui rekristalliseerimistemperatuur. Madaltemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (MTMT, ausforming) deformeeritakse austeniit, mis on alajahutatud temperatuurini 500-600 0C. Mõlema deformeerimisviisi järgi detail karastatakse ja noolutakse. Teras tugevneb nii martensiidi tekkimise tulemusena, kui ka austeniidi kristallvõre moonutuse pärast, mis osaliselt (KTMT) või täiesti (MTMT) jääb tekkinud martensiidisse. TMT tüüpiliseks viisiks on madaltemperatuurne protsess, sest see teostatakse allpool rekristalliseerimistemperatuuri ja järelikult karastatakse deformeeritud ja kalestunud austeniit. Maksimaalse tugevuse saamiseks kasutatakse suured deformeerimisasted- 80-90 %. Kuid aga metalli temperatuur ja plastsus on maadalad, siis selleks deformeerimiseks vaja kasutada suured jõud, mis tekitab tehnoloogilisi raskusi. Kõrgtemperatuursel TMT kohe peale deformeerimist terases algavad rekristalliseerimise protsessid: algul taastuvad esialgsed
annaabi.ee 
