toiteelementide rikaste vete (põhja- ja M' 3 M" 3 M"' 3 t2 pinnavesi) tekkinud turbad; t1 madalsooturvaste osatähtsus > 2/3; sageli M M' 2 M" 2 M"' 2 juba pinnalt t2 või t3 M' 1 M" 1 M"' 1 t3 lammidel asuvad perioodilise tulvavetega AM' 3 AM" 3 AM"' 3 t2 üleujutamise tingimustes tekkinud turbad;
ajalt õhustatavas segus bioloogiliselt aktiivsete ainetega, nagu näiteks laudasõnniku, küpse komposti või kasvõi toimiva põllumullaga. Pidades silmas kvaliteedinõudeid nüüdisaegsete kasvupinnaste füüsikalis-mehhaaniliste, keemiliste ning bioloogiliste omaduste suhtes (vt punktid 6 ja 7 ja lisad), on selge, et käesoleva õppematerjali üheks eesmärgiks on hoiatada haljasalade rajajaid madalsooturvaste kasutamise eest kasvupinnasena ja kasvupinnastes ilma kompostimisprotsessi läbimata, kuna sellised pinnased kuivavad kergesti läbi, ei ole mikrobioloogiliselt aktiivsed, on ebastabiilsed (kuna puudub mineraalne komponent) ning vajuvad. Kahjuks on kompostimata madalsooturba kasutamine kasvupinnasena veel küllaltki levinud. Joonis 7 Vasakul madalsooturvas (tüüp: pilliroo-tarna), paremal rabaturvas Tuntakse ka teistsuguseid turba klassifikatsioone
annaabi.ee 
