Happed Ained, mis on esikohal loomuliku keskkonna happeliseks muutmisel, vähendavad rida organismide ellujäämise taset. See ainete grupp sisaldab põhiliselt vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi ühendeid, mis on moodustunud fossiilsete kütuste põlemisel ja teistes tööstusprotsessides. Vesinikkloriidi vabanedes põhjustab keskkonna happeliseks muutumise. Elektromagnetiline kiirgus Sisaldab nii radioaktiivset kiirgust kui madalsageduslikku kiirgus, mis võib mõjuda eluprotsessidele. Ehitusmaterjalid aitavad kaasa radioaktiivsele reostusele läbi nende tootmiseks vajaliku energia saamisega tuumaenergiast. Mõnede materjalide kasutamisega võib eralduda väike kogus radioaktiivse radoon gaasi. Mõned materjalid on head elektrit juhtivad ained ja võivad tugevdada madalsageduslikke magnetvälju ehitises. Radioaktiivne kiirgus võib põhjustada vähki. Geneetiline reostus
4 TAASTUSRAVI Külmaaplikatsioon Lokaalne külmravi ägedate liiges-lihaspõletike, värskete traumade ja põletuste raviks. Külm mõjutab otseselt raku retseptoreid ja valu väheneb. Kasutatakse spetsiaalseid geeliga täidetud pakikesi, mida hoitakse 12 kraadi juures ning asetatakse tekstiilümbrisesse mähituna haigele kohale 10 15 minutiks. Magnetravi Kasutatakse madalsageduslikku magnetvälja, mis avaldab kudedele toimet 4 5 cm sügavusele. Magnetravi parandab kudede verevarustus ja ainevahetust, vähendab turseid, kiirendab verevalumite imendumist, soodustab luumurdude paranemist. Kasutatakse troofiliste haavandite ja veenipõletike puhul, põletusvigastuste järgses ravis ja liiges- ning lihaspõletike ravis, perifeersete närvihaiguste ja krooniliste nahahaiguste ravimiseks. Liikumisravi Liikumisravi soovitatakse liigeshaiguste puhul ja traumade järgselt
läheduses. Olemas on selle teooria, nii tõendid, kui ka ümberlükkamiseid. Eksperdid usuvad tuuleenergia paljutõotavaid allikaid: valgust ja soojust. Kahjuks ei ole universaalseid lahendusi ning igal tehnoloogial on ka pahupool. Tuuliku müraallikas on mehaanilise jõuülekanne tuulerattast generaatorile, peamiselt reduktori müra (mehhaaniline müra) ja tuuleratta müra (aerodünaamiline müra). Tuulegeneraatorid tekitavad kuuldavat müra, madalsageduslikku müra (10-160 Hz) ja infraheli (alla 20 Hz). Mehaanilise müra vähendamiseks kasutatakse erinevaid konstruktsioone mürasummutitega, kui ka heliisolatsiooniomadustega kabiinide katteid.Aerodünaamilist müra vähendatakse vastavalt muutuva laba profiiliga ja tuulerooli optimaalse pöörlemiskiiruse valikuga. Kasutades Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt tehtud uuringuid, andmed müraallikate kohta on järgmised:
kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast. Elektromagnetväljadega kokkupuute osas loetakse riskirühmadeks aktiivset või passiivset meditsiinilist implantaati kandvad isikud ja lapseootel naised. Riskirühma kuuluvatele isikutel on soovitatav valida sellised tööalad ja tööülesanded, kus suurte elektromagnetväljadega (nagu näiteks keevitustöödel) kokku ei puututa. 4.Too näiteid protsessidest/seadmetest (väh 7) mis tekitavad tugevat eriti madalsageduslikku magnetvälja : Elektrivõrgu toide: elektrimootoritega süsteemid, transport, keevitus, energiatootmine ja energiajaotus (alajaamad), sulatusahjud 5.Too näiteid (väh 7) protsessidest/seadmetest mis tekitavad tugevat raadiosageduslikku elektromagnetvälja . GSM mobiil võrk, Mobiilside mastid, Tele ja raadioamastid, Võimsad raadiosideantennid, Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 6.Kirjelda ohumärke. 1)Tugev magnetväli 2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht
kiirgusallika kaugusest ja ekspositsiooniajast. Elektromagnetväljadega kokkupuute osas loetakse riskirühmadeks aktiivset või passiivset meditsiinilist implantaati kandvad isikud ja lapseootel naised. Riskirühma kuuluvatele isikutel on soovitatav valida sellised tööalad ja tööülesanded, kus suurte elektromagnetväljadega (nagu näiteks keevitustöödel) kokku ei puututa. 4.Too näiteid protsessidest/seadmetest (väh 7) mis tekitavad tugevat eriti madalsageduslikku magnetvälja : Elektrivõrgu toide: elektrimootoritega süsteemid, transport, keevitus, energiatootmine ja energiajaotus (alajaamad), sulatusahjud 5.Too näiteid (väh 7) protsessidest/seadmetest mis tekitavad tugevat raadiosageduslikku elektromagnetvälja . GSM mobiil võrk, Mobiilside mastid, Tele ja raadioamastid, Võimsad raadiosideantennid, Ülemistel korrustel on sagedused tugevamad. 6.Kirjelda ohumärke. 1)Tugev magnetväli 2)Mitteioniseeriv kiirgus/ elektromagnetväljade oht
hoonetes ja nende hoonete välisterritooriumil on kehtestatud sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42. Standardis EVS 842:2003 on need nimetatud määrusega vastavuses. Müra hindamisel kasutatakse ühearvulisi kriteeriume: A-korrigeeritud ja Ckorrigeeritud helirõhutaset (tähised vastavalt Lp,A ja Lp,C, dB). A-korrigeeritud müratase hindab müra vastavuses inimese kõrva sageduskarakteristikuga; C-korrigeeritud helirõhutase arvestab madalsageduslikku müra. Tehnoseadmete müra mõõtmisel ja hindamisel ühearvuliste kriteeriumitega kasutatakse müramõõtja A- ja C-skaalat (võimalikud on ka muud täpsemad mõõtemeetodid). Müra hindamine kahe kriteeriumiga võimaldab senisest paremini hinnata tehnoseadmete tööst põhjustatud madalsagedusliku müra osakaalu, samuti struktuurimüra levikut ehituskonstruktsioonides, kusjuures C-korrigeeritud mürataseme piirväärtuste ületamine võib osutada nii
„kottpimedas“ • enamik linde suudab tajuda kuni 20 000 Hz sagedusega helisid (nagu inimenegi), kuid seevastu nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz-ni. Seda nn ultraheli tekitavad nahkhiired ka ise, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni põhimõttel • ka koerad kuulevad ultraheli (mistõttu koeri vaigistatakse või kutsutaksegi vilistamise abil) • maod, vaalad, delfiinid, kaelkirjakud ja elevandid tajuvad madalsageduslikku infraheli (inimesed ei taju heli sagedusega alla 16-20 Hz) ja kasutavad seda kommunikatsioonis • mõnedel kaladel on erakordselt terav kuulmine, kuna nende ujupõis ja sisekõrv on omavahel spetsiaalse luumoodustise abil ühenduses Nägemine – Teiste liikide nägemine erineb inimese omast sageli nii eristusvõime (“nägemisteravuse”) kui ka tajutava spektriala poolest: • lindude värvustaju on inimese omast palju täiuslikum, sest erinevalt inimesest,
nivood tsoonis on täidetud ja ülemised nivood tühjad. Neid eraldab nn. Fermi nivoo, see on energiatase, mille täitumise tõenäolisus elektroniga on 0,5. Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülevalpool Fermi nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron- nivoode ala. Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele (joon. 8.7) E = h Metallid ei neela mitte ainult nähtavat valgust vaid kogu madalsageduslikku spektri osa: raadiolained, infrapunase, nähtava ultravioletse kiirguse madalama energiaga osa. Metallid on läbipaistvad aga röntgen- ja radioaktiivsele kiirgusele. Valguse neeldumine metallis on väga intensiivne, metallikihis paksusega 0,1 µm neeldub kogu nähtav kiirgus täielikult. Metallikihid paksusega alla 0,1 µm on osaliselt läbipaistvad nähtavale valgusele (peegelklaasaknad). Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb aga kohe, kui elektron
annaabi.ee 
