Echnaton -vaarao, kes tõi kaasa erilise tõi kaasa erilise õitsengu 14.saj eKr, abikaasaks oli Nofreretest. õitsengu 14.saj eKr, abikaasaks oli Nofreretest. Skulptuuris on Skulptuuris on väga kauneid, lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid väga kauneid, lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, lihvitud teoseid, lihvitud kivist või värvitud puust. Egiptuse ehitiste seinu kivist või värvitud puust. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid ja sambaid katvaid madalreljeefe ja maalinguid iseloomustab katvaid madalreljeefe ja maalinguid iseloomustab inimeste inimeste omapärane kujutamine. Jalad ja pea on külgvaates, õlad omapärane kujutamine. Jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm ja silm otsevaates. Pilte täiendavad hieroglüüfid-vanaegiptuse otsevaates. Pilte täiendavad hieroglüüfid-vanaegiptuse piltkiri. piltkiri
SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) 15. Sajandi teise poole kuulsaim kunstnik Firenzes. Talle tuli palju tellimusi luksust armastavate ja naudingujanuste Medicite õukonnast, kus ta sai suhelda selle aja kõrgharitlastega., sealhulgas Marsilio Ficinoga (üks mõjuvõimukamaid humanistlikest filisoofidest, vara-Itaalia renessanssi ajal). See soodustas antiikteematika levikut Botticelli loomingus. Botticelli maalimislaad oli omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15
Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse surutud käed tihedalt vastu külgi, või rinnal. Nägudel mängleb võimukus, salapärane pisut üleolev naeratus ning pilk on suunatud kaugusse. Egiptuse skulptuurid on otse eest vaatlemiseks. Figuuride proportsioonid on loomulikud, kuid hoolitud üksikasjadest. Skulptuurid lihtrahvast olid palju vabamad ja elavamad, tihti puidust ja värvitud. Reljeefid Esined madalreljeefe ning ka süvendreljeefe. Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine. Kasutatakse taas egiptuse poosi. Värvid ei väljenda täpselt loodust, kuid on kaunid. Arvestati peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet.
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma
Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn. Peavärv oli pühendatud jumalanna Istarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Leidus reljeefe millel kujutati loomi või müstilisi olendeid
Valitsejaid kujutati suure ja võimsana (Naram-Sini võidusteel), rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumal). Mesopotaamias olid suurimad lossid Assüüria valitsejatel (Sargon II loss Horsabadis, mis koosnes 210 erineva suurusega ruumist ja 30 siseõuest). Assüüria lossie väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemiku mehe pea. Seinel leidus madalreljeefe. Assüüria kujutava kunsti peatemaks on oma kuninga ülistamine. Sälilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Paljud reljeefid jutustavad kinsluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Sündmused on tormilised, aga neid jutustatakse rahulikult ja karmi tõetruudusega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olid väga paksud, müüris oli mitu väravad ja iga 50 m järel vahitorn
II poole Firenze kuulsaim kunstnik. Medicite õukonnas sai kunstnik suhelda selle aja kõrgharitlastega, sealhulgas Marsilio Ficinoga. See soodustas antiiktemaatika levikut Botticelli loomingus. Nt. ,,Venuse sünd" (7. pilt) pole lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõnda võidi Botticelli ,,Venuses" leida sidet Neitsi Maarjaga. Tema madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud ilmekate kontuuride abil . Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. ,,Kevad" meenutab tasapinnalist luksuslikku piltvaipa. Itaalia maalikunst 16. saj. kunstielu keskuseks saab Rooma. Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse tõus- nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. saj.-l hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel