Võidusõiduauto diffuuser Diffuuser on võidusõiduauto tagaosas asetsev aerodünaamiline element millega kaudu õhk väljub auto alt. Enamusel tavaliikluses olevatel autodel selline element puudub, sest diffuuser ei tee autot ökonoomsemaks ja sellest pole ka liiklemis kiirustel väga suurt kasutegurit auto juhitavuse mõistes. Diffuuseri eesmärgiks on kiirendada auto all liikuvat õhuvoolu, et tekitada madalrõhu ala auto ja teepinna vahel. Madalrõhu ala "nö" imeb autot maapinna poole ja see tõttu tagab parema juhitavuse suurtel kiirustel, et diffuuser toimiks peab auto põhi olema kaetud mingisuguse plaadiga, sest vastasel korral põrkub liikuv õhk auto all olevate erinevate detailidega ja tekivad auto all ristuvad õhu sambad, mis tähendab väga aeglast ja ebaühtlast õhuliikumist auto all ja siis pole ka diffuuserist kasu. Paljud autotootjad ehitavad auto nii, et autopõhi on tehasest juba väga
Eurot 300 Hõõglambid 200 100 0 500 h 1000 h 2000 h 5000 h Katsetused LED-lampidega klassiruumis v Klassi valgustus mõjutab õpilaste õppeedukust. v Klassiruumides on ette nähtud valgustustase 300 luksi, mõnedes ainekabinettides 500 luksi. v Praegu on klassiruumis 28 58W T8 madalrõhu luminofoorlampi. v Asendada saaks need 25W LED-lampidega. v Aastane kulu T8 lampidega oleks 489,83 eurot. v Aastane kulu LED-lampidega oleks 248,55 eurot. Valgustusele kuluva hinna kujunemine erinevat tüüpi lampe kasutades Hinna kujunemine erinevat tüüpi lampe kasutades 900 800 700 600 LED-lambid
SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 9 Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1. Üks TTÜ soojustehnika instituudi katlalaboris paiknevatest kateldest (Molle), 2. Elektrokeemiline gaasianalüsaator Bacharach PCA 65, 3.Radiatsioonipüromeeter Omega või Fluke 4. Vedelkütuse kulumõõteseade, 5. Laokaalud tahke kütuse koguse mõõtmiseks, 6. Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja
39 P TUULED NIMI: ....................................... 1. SELGITA MÕISTEID, TUUES VÄLJA KA MÕJUTEGURID: 3P ÕHURÕHK: .................................................................................................................................................... TUUL, TEKKE PÕHJUS: .................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................................... TUULE KIIRUS: .......................................................
annab. ( neeldub ) Negatiivne on vastupidi. Tervel maakeral on enamvähem neutraalne , tasakaalus. Tuul õhu liikumine, temperatuuris ja rõhust. Soojem õhk liigub külmemale kehale. Soe õhk on kergem, külm on raskem. Külm õhk ei liigu, sest rõhk on kõrge, sest osakesed on tihedalt. Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi arktiline õhk külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed. Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid. Tundra Parasvööde neli aastaaega.
http://www.abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine ku...
· Mussoonid-püsiv tuultesüsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. ( Mandrite idarannikutel) Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust ( madalrõhu ala tekib) Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front- piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front- tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla, Tsüklon- Madalrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala. Antitsüklon kõrgrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. Tsükloni eesosa- valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhu.(idapoolsemas osas ilm soe).
Halogeenlambid Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (20006000 tundi). Halogeenlampide levinuimad nimipinged on 12 V ja 230 V. Nimipingel 12 V tuleb lampide toiteks kasutada toiteblokke (trafod või elektroonsed toiteblokid). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Luminofoorlambid Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 800016 000 tundi. Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel. See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult. Säästulambid
Massilise rassi hävitamise sooritamiseks prooviti erinevaid vahendeid: radiatsiooni, kirurgiat, ravimeid Paljud katsealused, kelleks olid juudid ja mustlased, kannataid piina või hukkusid KATSED KÕRGUSE JA MADALA RÕHUGA Sooritati 1942 märtsist-augustini koonduslaagris Müncheni lähedal Eesmärgiks oli leida parim viis, kuidas Saksa õhuvägede piloodid saaksid ellu jääda juhul, kui nad peaksid oma lennumasina hülgama Viidi läbi madalrõhu kambris, millega sai jäljendada suurte kõrguste tingimusi Tihtipeale lahkas ta patsientide ajusid kui nad veel elus olid. Tõestamaks, et suurel kõrgusel tekivad veresoontes pisikesed õhumullid. KATSED KAKSIKUTEGA 1943-1944a. Josef Mengele Toimusid Auswitzi koonduslaagris Kaksikud olid enamik lapsed (umb. 1500 kaksikute paari) Kaksikutelt võeti verd ja katsetati kui suure verekaotuse nad üle elavad. Mengele süstis laste silmadesse ka erinevaid kemikaale,
nakkuvad plastidega halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130C. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile. Valmistatakse ka mahuteid ja väikestele koormustele töötavaid hammasrattaid. Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale
Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline. Eestis sulailmad. 2) mandriline kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud. Eestisse ei jõua. · Ekvatoriaalne väga kuum, niiske. Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid
Viljandi Paalalina Gümnaasium Polümeerid Õpimapp Helen Linnas 11.b Viljandi 2009.03.30 I Polümeeridega seotud mõisted 1. Polümeer Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest 2. Monomeer - Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. 3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri ahelas 6. Liitumispolümeer polümeerid mis moodustuvad monomeeride liitumise teel. Nt alkee...
2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab niisket küllastunud auru laboratooriumi madalrõhu aurukatlast. Radiaatorisse siseneva auru rõhku mõõdetakse peale reguleerimisventiili 10 ühendatud manomeetriga 8. Keskkütteradiaatori välispinnale on kinnitatud 5 vask-konstantaan termopaari 9 selliselt, et nende keskmine lugem võimaldaks arvutada pinna keskmise temperatuuri. Kondensaat juhitakse radiaatorist välja läbi radiaatori allossa kinnitatud klaasist torukese 7, milles on kromell-alumel termopaar mõõtmaks kondensaadi temperatuuri.
halvasti) vaid neisse lisatakse värvaineid (roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Poluetuleen ( termoplast) on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine, mille sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130C. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile. Valmistatakse ka mahuteid ja väikestele koormustele töötavaid hammasrattaid. Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale
Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini. Talved on külmad, lumised, tuulised. Talvine pööripäev on 22. detsember. Sademed: Aasta keskmine sademetehulk on kuni 1000 mm. Sademe amplituudi aastane kõikuvus on väike, rohkem sajab suvel- maist septembrini, keskmiselt kuni 1300 mm, talvel umbes 780 mm. Telemarki maakond asub madalrõhu piirkonnas, jaanuaris on õhurõhk merepinnal 1006- 1012 mB, juulis on õhurõhk sama. Päikesekiirgus, selle sesoonne kõikumine: Albeedo on füüsikaline suurus, see on pinna peegeldumisnäitaja. Kui vaadata planeedi üldist albeedo suurust iseloomustavat kaarti, jääb Telemark piirkonda, kus peegeldumisnäitaja on aastas keskmiselt 50%. Kõige vähem peegeldub päikesekiirgust tagasi mais, kus albeedo on 20 ja 30% vahel
Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk sooja õhku mahub niiskust rohkem, sellepärast ei saja kõrgrõhu alal tõusvad õhuvoolud muutuvad külmaks ja raskeks, langevad õhuvoolud muutuvad kergeks ja soojaks Kuna maa soojeneb erinevalt siis on ka erineva õhurõhuga vööndid Õhurõhk on õhusamba surve maapinnale Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast
sisse või välja, olenevalt jõust, mida auto liikumine tekitab. Selline õli hüdrauliline liikumine muudab autosõidu palju sujuvamaks. · Hüdropumbasi on mitmeid sorte näiteks minu autol kasutakse sisehambumisega hammasratspumpa mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad ja kasutakse näiteks õlipumbana. Sisehambumisega hammasrataspumbas eraldatakse pumba madalrõhu ja kõrgrõhu pooled eraldussektori abil. Nende vahele jääb survevaba transporditsoon. Ajam paneb väikese hammasratta pöörlema. Sisehammastega hammasratas paikneb vedava hammasratta suhtes ekstsentriliselt. Nagu välishambumisega pumbas, nii ka siin kasutatakse pumbasisest lekkeõli tema liikuvate osade määrimiseks. Kasutatud kirjandus: · http://foorum.bmwclub.ee/viewtopic.php?t=104115&f=5 · http://et.wikipedia.org/wiki/Hammasrataspump · http://www.e-ope
▪ Termiline DOD – Hõlmab enda alla suuremosa tavakasutaja printeritest. Selliste printerite puhul tindikassetid hoiustavad endast väikeseid kambreid, milles igaühel on oma küttekeha. Et kambrist tindipiisad välja pritsida, saadetakse impulss küttekehale. Temperatuuri tõustes osa tindist aurustub, suurendades kiirelt rõhku, mille tõttu tint pritsitakse paberile. Pindpinevuse ja madalrõhu tekkimise tõttu imetakse kambrisse läbi peenikese toru tinti juurde. ▪ Piesoelektriline DOD – Antud tehnoloogiat kasutavad suuremjaolt kommertsiaalsed ja industriaalsed tindiprinterid. Antud printerid kasutavad piesoelektrilist materjali tindikambris küttekeha asemel. Kui sellele saata elektriline impulss, siis ta muudab kuju, surudes tindi otsikust välja. Piesoelektriline efekt – Füüsilise surve abil
vedrustusest, jõuülekandest ja rooliseadmest. Eelised: suur transpordikiirus unifitseeritud detailid väike mass (kergem roomikkäiturist, ) ekspluatatsioon ja alghind on odavamad suurem kasutegur suurem ressurss võib liikuda mitmesugustel pinnastel ja teedel suurema kiirusega. Puudused: suurem erisurve piiratud läbivus piiratud kandevõime piiratud tõusunurk suhteliselt väike rataste ja pinnase side rehve liigitatakse kõrgrõhu (5...7 atm), madalrõhu (1,25...3,5 atm) ja ülimadalrõhurehvideks (0,5...0,8 atm). Masina hõõrdejõu ja läbivuse suurendamiseks tehakse kõik rattad vedavatena. Relssidel liikuvad masinad Relsskäiturit kasutatakse piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel. Eelised: liikumise suur täpsus, minimaalne liikumistakistus, käiguosa väike kulumine. Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega:
Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise käigus lisatakse lahustid ja vedeldid, et saavutada värvile vajalik viskoossus. Värvi viskoossus määratakse värvi viskosimeetriga. Õhuvoolus pihustamise seade koosneb värvipihustist, kompressorist, ressiiverist ja õhupuhastist. Õhuvoolus pihustamise värvipihusteid on kahte tüüpi: madalrõhu (0,25...0,3 MPa) jakeskrõhu (0,3...0,6 MPa). Selle värvimisviisi puudusteks on suur värvikadu, lahustite vajadus, tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori kasutamine. Survepihustamine on üks paremaid värvimisviise, sest selle viisiga on võimalik peale kanda kõiki värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev...
O, O3. · CO2 süsinikdioksiidi hulka suurendavad: metsade maharaiumine, autode heitgaasid, tsemendi tootmine · N2O- naerugaas: autode heitgaasid, põldude väetamine, eraldumine lennukite düüsidest · CH4-metaan: märgaladest õhkupaisumine, riisikasvatustes, prügilatest lendumine, veisekasvatus · Freoonid: eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide kasutamine, tulekustutusseadmete kasutamine. Öösel maismaa jahtub kiiremini kui meri, mere kohal madalrõhu ala. Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soojem õhk paisub ja kerkib, jahedam õhk liigub maa poole. 40.laiuskraadidel valitseb Lähis-Troopiline kliima, kus esineb sademeid talvel. Ekvaatori lähedane piirkond saab rohkesti kiirgust aasta läbi. Polaaraladel on päikesekiirguse langemisnurk väga väike. Auramise käigus maapind jahtub. Ekvaatoril on öö ja päev kogu aasta ühepikkused. 60.laiuskraadidel on ülekaalus Lääne-ja edelatuuled. Poolustel idatuuled.
14. Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. · Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. · Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul. · Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala). · Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel. · Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala). · Kliimat kujundavad tegurid on: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja
1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui
maapinna lähedal vähendab Coriolise jõu mõju aluspinna hõõrdejõud Ekvaatori ümbruses kujuneb välja püsiv madalrõhuala (sest päikese kõrgusnurk on suur) - soe, kerge ja tõusev õhk (on tõusvad õhuvoolud) KEHTIB SIIS KUI PÄIKE ON EKVAATORIS! 30°N pöörijoonte ümbruses laskuv õhk ja kõrgrõhualad , passaadid (tuule liik. tuuled mis puhuvad 30 laiuskraadi lähedal ekvaatori poole - kõrgrõhualalt madalrõhu alale) (õhk muutub soojemaks, sademeid ei teki, soe õhk mahutab endasse rohkem veeauru ja ülejääki ei teki) 60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) ja läänetuuled Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled. KUNA PÄIKESE SENIIT MUUTUB SIIS MUUTUVAD KA ERINEVA ÕHURÕHUGA ALAD! Päikeseseniidi kõikumine ...selle tagajärjed kujunevad välja vahekliimavöötmetes
Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. Polümeerid: polüetüleen, polüetüleenteraftalaat, polüformaldehüüd, polüvinüülkloriid, polüester, polüakrülaat, polümetüülmetakrülaad, uretaankautsuk, fenoplast. Polüetüleen on polümeer, mis koosneb ainult vaigust ning on niiskuskinde ja gaasitihe. See polümeer on poolläbipaistev värvuseta aine. On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel. Laguneb kloori ja fluori mõjul. Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni. Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest. Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil. Madalrõhu polüetüleenist valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni kuid ka raadiote detaile. Valmistatakse ka mahuteid ja väikestele koormustele töötavaid hammasrattaid. Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale.
esmaseks ülesandeks on mootori pidevaks riketeta tööks vajaliku kütusega varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem. - Kõrgsurve kütusesüsteemideks. Madalasurve kütusesüsteem on laeva diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis on ettenähtud kütuse punkerdamiseks, hoiustamiseks, kütuse ettevalmistamiseks ja etteandeks kõrgrõhu süsteemi. Madalrõhu süsteemi moodustavad: tsisternid (tankid), filtrid, pumbad, segistid, separaatorid, homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga
soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis baarilised gradiendid peaaegu risti pöörijoontega(enam vähem meridiaani sihis). Maakera pöörlemise tõttu kaldub, aga tuul põhjapoolkeral gradientjõu suunast paremale. Nii kuijunevad esimeses e
Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsessi vaid ülessulavas osas. Mulla teke on väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne, sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad teised mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur. 3) Võrrelge õhuringlust ekvaatori 300 põhja. Ja lõunalaiuse vahel. ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust, õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhu ala tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma poolest suunas jahtunud õhk hakkab laskuma tekitades aluistes õhukihtides kõrgrõhu ala laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad päikesepaistelised ilmad. 4) Aafrika kaart PILET 8 1) Millistes piirkondades maakoor hävib ? Millised protsessid seal toimuvad ? Maakoor hävib laamade kokkupõrke piirkonnas
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. ...
1. SO2 tootmine. H2S eraldatakse looduslikust gaasist, koksigaasist või naftatöötlemise gaasidest, lahustades teda potase (K2CO3) või etnoolamiini lahuses. Lahus regenereeritakse kuumutamisel, H2S eraldub ning teda põletatakse, et saada SO2 H2S (g) + 3/2 O2(g) SO2 (g) + H2O(g); Väävelhappe tooraine (SO2) tootmine püriidist Puhas püriit sisaldab 53,5% S ja 46,5% Fe. Mitmete lisandite (liiv, savi jt.) tõttu kõigub väävli sisaldus püriidimaagis 35-50%-ni ningja raua sisaldus 30-40%-ni. Et toota püriidist SO2, tuleb püriiti põletada.4FeS2 + 11O2 8SO2 + 2Fe2O3Tööstuses põletatakse püriiti tavaliselt temperatuuril 700-900 °C. Kuna reaktsioon on tugevalt eksotermiline, siis vabaneb palju soojust, mida osaliselt kasutatakse ära protsessis, osa aga tuleb jahutamise teel (soojusvahetite abil) reaktsioonisfäärist eemaldada. Püriidi põletus on tüüpiline heterogeenne protsess tahke ja gaasilise aine vahel, mille intensiivistamiseks püriiti peenesta...
volframhõõgniidi vahendusel, mis kiirgab pidevat spektrit. Mattkolviga lambi valgusvoog on läbipaistvaga võrreldes märgatavalt väiksem Halogeenlambid: Temperatuur kuni 3200 K, Tööiga 2000 tundi ja rohkem, Sobib prozektoritess. Toimub volframi ringtsükkel nt. joodi juuresolekul.Traadi läbimõõt põlemisel ühtlustub. Lahenduslambid: Huum-, impulss- ja kaarlahenduslambid, Indikaatorid, välklambid, lahtine kaarleek, Madalrõhu - < 1 Pa Kõrgrõhu 100 kPa, Ülikõrgrõhu - > 1Mpa LED valgustid: Light Emitting Diode, Võimsusetarve <10% tavalampidest, 12...13 aastat pidevat töötamist. 24. Valgustid-Valgusti, ühest või mitmest valgusallikast (hrl. hõõg- või lahenduslampidest), valgust ümberjaotavast armatuurist ja mõnel juhul ka energiaallikast koosnev lähivalgustusvahend. Valgusti ülesanne on suunata
Mõju inimesele: Põud ja nälg, kui mussoon ei saabu oodatud ajal.Liiga tugevate vihmasadude korral esinevad üleujutused. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. d) Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis nind nendega kaasnevaid ilmastiku nähtusi (joonis). Sooja ja külma frondi teke ning ilmamuutumine sooja ja külma frondi üleminekul (joonise abil) TSÜKLON (madalrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhu ala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled ning tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. · Talvel kaasneb pehme, suvel aga jahe ilm. · Kõige rohkem esineb sügisel ja ka talvel. ANTITSÜKLON (kõrgrõhkkond) on õhukeeris, mille keskmes on kõrgrõhu ala, kuhu puhuvad keskelt äärealadele ning tsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud. · Suvel kaasneb soe ja palav ilm, talvel aga käre pakane
Mitmekordse sundringlusega kateldes rakendatakse tavaliselt ühte suure läbimõõduga laskuvtoru. Kaasaegsetes kateldes kasutatakse koldeseinte täielikku ekraneerimist. Ringluse stabiilsuse suurendamiseks jagatakse ekraanpinnad mitmeks tsirkulatsioonikontuuriks ehk paneeliks, paneelide arv igal koldeseinal (1 ..5) ning neid toitvate laskuvtorude ristlõige määratakse kindlaks ringlusarvutusega. Laskuvtorude ristlõike pind on 20 30 % kontuuri ekraantorude ristlõike pinnast madalrõhu, 30 40 % keskrõhu ja 40 50 % kõrgrõhukateldes. Aurustusküttepinnas tekkivat aurukogust iseloomustab ringlusarv. c = Dv / Da = 1 / xkg / kg 11-1 kus Dv on kontuurisisenenud vee kogus, kg/s, Da kontuuris tekkinud auru kogus, kg/s, x auru kuivusaste, kg/kg. Küttepindades kasutatakse süsinikteraseid. 15. Auruülekuu m e n did Kesk ja kõrgrõhu kateldes võib auruülekuumendi paikneda kolde ülaosas ka kolde
suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad 20. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumbalt saadav tootlikkus on võrreldes teoreetilise tootlikkusega väiksem, sest osa pumbatavast vedelikust voolab pumbasiseste lekete tõttu survepoolelt tagasi madalrõhu poolele. Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Järelikult on mahulised kaod suhteliselt väiksemad. Rõhu suurendamisel sama tootlikkuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult mahuline kasutegur väheneb. 21.Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja töötamise põhimõte. Tema asend süsteemis. Kaitseklapi töö põhineb sellel, et süsteemis mõjuv rõhk püüab avada normaalselt suletud
eluiga pikem (2 0006 000 tundi). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Halogeenlampide valgusviljakus on hõõglampidega võrreldes 2030% kõrgem Näiteks annab 250 W torulamp rohkem valgust kui 300 W hõõglamp. Tavalisse hõõglampvalgustisse võib keerata sama võimsusega kolblambi ning ruumi valgustatus suureneb 20%. Luminofoorlambid Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 8 00016 000 tundi . Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel. See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6 000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult. Säästulambid
16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul. Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala). Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel. Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala). Kliimat kujundavad tegurid: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood.
Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Selgitage, mis toimub joonisel numbritega märgitud kohtades. Täiendage skeemi selgitustega 1.punktis ehk ekvaatoril on madalrõhu ala, õhuvoolud tõusevad 2.punktis madalrõhualade kohale tekivad pilved ja vihmad 3. Punktis toimub õhuvoolude laskumine ja seega on selge ilm ja tekib kõrgrõhuala 4. Punktis tekivad tuuled kuna on õhurõhkude erinevus, õhk liigub kõrgrõhualadelt madalrõhualadele 5.punktis tekivad tuuled kuna on õhurõhkude erinevus, õhk liigub kõrgrõhualadelt madalrõhualadele 6
lm/W, seevastu 60 ja 100 W pirnil vastavalt 14,2 ja 17,0 lm/W. Praktiliseks piiriks jääb umbes 25 lm/W. 3 Säästu e. Luminofoorlamp Väikseid päevavalguslampe ehk kompaktlampe (säästulampe) on mitut tüüpi, mõned sarnanevad väliselt. Päevavalguslambid on suurema valgusviljakusega, st. kulutavad vähem elektrienergiat kui sama valgusvooga hõõglambid. Elektrienergia muundatakse optilise kiirguse energiaks gaaslahendusprotsesside abil. Levinuimad on madalrõhu kaarlambid, mille hulka kuuluvad ka luminofoorlambid. Laiemale üldsusele on nad tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust, kuid neid on ka tavalisi hõõglampe meenutava väliskujuga) nime all. Rahvasuus on viimaste kohta käibel ka nimetus “säästulamp(pirn)”. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos ...
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa. Primaarosa toiteks on liinipinge 400 V ja sekundaarosa toiteks on faasipinge 230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame ...
Soe front: Külm front: http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/navigation/visualization.cfm ATMOSFÄÄRI ÜLDINE TSIRKULATSIOON Põhjused: A)Maa pöörleb ümber oma telje (põhjustab Coriolisi jõud - tuuled kalduvad põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) b) Maismaa ja mere vaheldumine Maakera pind on vaheldumisi kaetud ookeani ja mandritega. Domineerivaid tuuli takistavad nii mõnelgi pool kõrged mäed. On muidki põhjusi, miks rõhk ka piki kõrg- ning madalrõhu tsoone osutub erinevaks. Mõnel pool kujunevad välja üpris püsivad kõrgrõhkkonnad, teistes jälle madalrõhkkonnad. Rõhu kontrastid panevad õhu liikuma ja liikuvale õhule mõjuv Coriolis'i jõud aitab seda keerata pöööristeks. Kuigi näiteks meie laiuskraad kuulub üldiselt madalrõhu tsooni, vahelduvad siin ikkagi kõrg- ja madalrõhkkonnad. On regioonid, millistes kõrgrõhkkonnad esinevad keskmisest sagedamini. Sama kehtib ka madalrõhkkondade kohta
ees nimiaurutootlikkusel auru nimirõhul o toitevee nimitemperatuur on toitevee nimitemperatuur ökonomaiseri ees, ökonomaiseri puudumisel trumlisse sisenemisel, mis on võetud katla projekteerimise aluseks. Tinglikult võib katlaid liigitada aurutootlikkuse järgi: · väikese võimsuse - kuni 6,95 kg/s, · keskmise 9,7 21 kg/s, · suure võimsusega üle 25 kg/s, töörõhu järgi aga: · madalrõhu kuni 1,4 MPa, · keskrõhu 2,4 - 3,9 MPa · kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: o vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga o mitmekordse sundringlusega o otsevoolu katlad Aurukatelde tüübid Kahe trumliga püstveetorukatlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1
kastoorõli ja veel dilbutülftalaati.Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist.Lisatakse veel katalisaatorid mis kiirendavad veel plastide tootmist (lubi ja magneesium).Ning värvaineid (roheine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Polüetüleen termoplast - on niiskuskinde ja gaasitihe.Ta säilitab oma elastsuse ltemperatuuri vahekorras.On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel.Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni.Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest.Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugeus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil.Sellest valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid kuid ka raadiote detaile.Valmistatakse ka mahuteid ja väikestele koormustele töötavaid hammasrattaid.Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale.
3.1. Turvalisuse tagamiseks kasutage alati turvaprille ja kaitsekindaid 3.2. Üldinformatsioon · Asetage amortisaator horisontaalasendisse. · Kontrollige, kas amortisaator püsib paigal ja ei liigu puurimise ajal. · Enne puurimist tõmmake vars täielikult välja. · Ride Leveller amortisaatorite puhul eemaldage kummisilinder ja toimige nii, nagu kaksiktuubi puhul. · Kontrollige, kas tegemist on kõrgrõhu monotuubiga, madalrõhu kaksiktuubiga või tavalise kaksiktuubiga. Kõigil kõrgrõhu monotuubidel on erimärgistus ,,High pressurized do not heat or open" (,,Kõrgrõhul mitte soojendada või avada"). 3.3. Kõrgrõhu monotuubid 1- Puurige 3 - 5 mm auk 2 cm kaugusele korpuse allservast (A), et gaas välja lasta.
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
pikem (2 0006 000 tundi). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Halogeenlampide valgusviljakus on hõõglampidega võrreldes 2030% kõrgem Näiteks annab 250 W torulamp rohkem valgust kui 300 W hõõglamp. Tavalisse hõõglampvalgustisse võib keerata sama võimsusega kolblambi ning ruumi valgustatus suureneb 20%. Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 8 00016 000 tundi. Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel. See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6 000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult.
TVT1 ja TVT2) -Vasturõhuga turbiin (tüüp V) -Tööstusliku vaheltvõtuga ja vasturõhuga turbiin (tüüp TVV). Termofikatsioonturbiinid võivad töötada elektrilise ja soojusliku koormusgraafiku alusel. Talitlust elektrilise graafiku järgi iseloomustab elektrienergia ja soojuse sõltumatu tootmine ja on võimalik juhul, kui töötanud auru soojus antakse soojustarbijatele ja kondensaatori jahutusveele. Turbiini taliltus soojusgraafiku alusel on võimalik juhul kui T-i madalrõhu silindri reguleerimisorganid on suletud ja K-sse suundub minimaalne kogus auru, mis on vajalik madalrõhuastme jahutamiseks. Seda talitlust iseloomustab elektrilise koormuse jäik sõltuvus turbiini soojuskoormusest. Soojusgraafiku järgi talitluse erijuhtumiks on talitlus T-s töötanud auru soojuse täieliku kasutamisega lisavee või tagastuva võrguvee soojendamiseks. Kondensatsioonturbiinid on alati mitmeastmelised, st T-l on kõrg-, kesk- ja madalrõhuaste.
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja Valgus. 133. Polümeeride liigitus- looduslikud; modifitseeritud looduslikud; sünteetilised 134. Polümeeride ehitus- Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 135. Polüetüleen: keemilised omadused- happe ja leelisekindel; laguneb kloori ja fluori mõjul; niiskuskindel ja gaasitihe. Liigitus- Kõrg- ja madalrõhu polüetüleen Kasutamine- valmistatakse torusid, kaablite isolatsiooni; paneelid. 136. Polüpropüleen: omadused- Kõvem kui PE, vastupidav õlidele ja rasvadele, madalal temperatuuril haprub. Kasutamine- Valmistatakse: pudelid, mahutid, ämbrid. 137. Polüvinüülkloriid: omadused- head plastilised omadused, väike temperatuurikindlus, vastupidavus õlidele, lahustele, hapetele. Kasutamine- kaablite isoleermaterjalina, metalltorude kaitseks korrosiooni eest. 138
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
