Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid
hetkeliselt ohus olevad võrgud välja, kaitstes neid niiviisi võimalike vigastuste eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Kaitseaparaadid (sulavkaitsmed, automaatlülitid jm.) paigaldatakse harili- kult jaotusseadmetesse (-kilpidesse. Valgustus- ja jõuseadmete kaitseks kasutatakse laialdaselt sulavkaitsmeid. Sulavkaitsmed on kõige levinenu- mad ja lihtsamad kaitseseadised, mida kasutatakse madalpingetarbijate ja võrgu kaitseks lühiste eest. Ehituse järgi jaotatakse kasutatavad madalpingekaitsmed järgmiselt: korkkaitsmed, kinnised fiibertoruga padrunkaitsmed ja kinnised kvartsliivaga täidetud padrunkaitsmed. Sulavkaitse ei kaitse elektrivõrku liigkoormuse eest. 6 amprine kork kaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat üle- koormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvat sulari nimivoolu,
on keskpingejaotusvõrgu osas sageli tegemist alakoormatusega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 39 Pingekvaliteedi halvenemist saab vajaduse korral vältida, kui 20/10(15;6) tra- fod valida koormuse all reguleeritavatena, mille tagajärjel tuleb pinge regulee- rimise võimalus tarbijaile lähemale. Tegelikult on madalpingetarbijate pinge madal kvaliteet põhiliselt tingitud pikkadest madalpingefiidritest ja see põhjus tuleb nagunii kõrvaldada täiendavate jaotusalajaamade juurdeehitamisega. 35 kV liinid või võrk koos kõigi selle poolt toidetavate keskpingevõrkude- ga viiakse üle 20 kV nimipingele. See on radikaalne lahendus, mis sobib ju- huks kui piirkonnas puudub vajadus uute suuremate (110 kV) toitekeskuste järele ja kogu piirkonna jaotusvõrgu üleviimine 20 kV pingele vaadeldaval
annaabi.ee 
