Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 Pealinn: Helsingi Keeled: soome, rootsi Rahaühik: euro Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Majandus
Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis.Keskmine temperatuur suvel +18C talvel võib langeda kuni -20C.Lumekate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,Kesk-Soome idaosas 4kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud
siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km2 aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. Loodus Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Kuid tal puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva. Majandus Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed
Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Soome suurimad linnad on:
t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved,lühike kevadning väga tuuline ja vihmane sügis.Talvist ilma pehmendavad edelast saabuvad õhuvoolud ja Atlandi kohalt tulevad madalrõhkkonnad. Soome keskmine temperatuur on nagu Eestiski 6-10*Cvõrra kõrgem kui mujal vastavatel laiuskraadidel.Kõige külmema ja soojema kuu keskmiste temperatuuride vahe on Soomes 20-28*C.
Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 3 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 4 HALDUSJAOTUS
Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen Peaminister: Matti Vanhanen Iseseisvus: 6. detsember 1917 Rahaühik: euro (EUR) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg Domeen: fi Telefonikood: 358 5 KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehhme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgusst - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 HALDUSJAOTUS
Märtsist juulini tõuseb +16 kraadi. Juuli,august, september, oktoober,november püsib + kraadi juures. Novembri alguses läheb külmaks ja detsembris on juba -5 kraadi külma. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Lõuna-Soomes kestavad talved (ööpäeva keskmine temperatuur alla 0°C) tavaliselt umbes 100 päeva, lumi on maas novembri lõpust kuni aprillini
Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Geograafilised kordinaadid on 64 00 N, 26 00 E. (1) Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. (1) Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. (1)
ja põhiliselt madal. Tasased on üksnes endisest merepõhjast maakerke tagajärjel tekkinud rannikumadalikud Soome lahe ja Botnia lahe ääres.(6 lk 580) Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk. Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1) 7 Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 650mm ületab aurumise.(6 lk 580) Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool
), mis asub Enontekiö loodeosas. Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Looduslikud tingimused Soome on kaetud metsade ja järvedega ning on suhteliselt üksluise tasase pinnamoega maa. Huvitavaim pinnas on Lapimaal, kus asuvad Soome kõrgeimad mäed (Halti 1328 m). Pisut alla 10% Soomest on kaetud järvedega. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on Soome kliima üsna pehme. Enamus Soomest asub niiske parasvöötmelise kliimaga alal, kuid Lapimaal Soome põhjaosas esineb lähisarktiline kliima. Lapimaal esineb polaaröö ja päev ning talviti on suur tõenäosus näha taevas virmalisi. Soomes leidub kroomimaaki ja fosforiiti. Soome on suures osas kaetud okasmetsaga, kasvatatakse teravilja (üle 3 miljoni tonni aastas) ning veiseid (üle 3 miljoni olendi). Soomes eksisteerivas
kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva. *~190 000 järve( 10% Soomest). Siseveekogude rannajoon on niivõrd suur, et igale inimesele võiks kuuluda 300m rannajoont. * Suuremad jõed soomes on Kemijoki, Ounasjoki, Simojoki, Lijoki jne. Siseveekogusid kasut. transpordiks, palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Sisevete suurim saar- Soimaas- Soisalo 3.Kliima ja seda tingivad tegurid. *kliima suhteliselt pehme (Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu). * Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. *Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane *Soome asub jahedas parasvõõtmes. Põhja osa ulatub lähisarterjaalsesse võõtmesse. Suure ulatusega põhjast lõunasse on tema kliima väga erinev.
annaabi.ee 
