kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama rohkem selle, et kuhu ja mille peale kulutatakse ühised finantse. Sest on ilmselge, et endaga toimetulev täiskasvanu käib tööl. Kuid siit tekibki erinevus, madalapalgalised ja kõrgepalagalised. Mõlemad tulevad majanduslikult toime, kuid eduka majandusliku toimetuleku aluseks on planeerimine ja nutikus.
· Vanureid hooldav perekond või on nad tasulises hooldekodus. Liberaalne heaolumudel · Haridus,tervishoid ja eluase on kaubad-võimaluse neid teenuseid saada määrab rahakoti paksus. · Maksud on madalad. · Inimeste vastutus oma heaolu eest on suur, inimene otsustab ise millele ta oma raha kulutab. · Riik pakub heaoluteenuseid vaid vaestele ning pensionäridele. · Selline heaolumudel pakub võimalusi edukatele ja seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel · Sotsiaalhüvesid, nagu haridus ja arstiabi, saavad kõik hoolimata sissetulekust. · Riik on peamine heaolu pakkuja · Kõrged maksud. · Toetused ja pensionid on tagatud kõigile hoolimata nende tööpanusest. · Oluline on võimalikult väike sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv)
heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud. Ma arvan, et selline ühiskond on kasulik ainult edukatele ja ülejäänud madalapalgalised ning töötud satuvad järjest raskemasse olukorda. Seega ma ei poolda liberaalsust, kus mõeldakse vaid iseendi heaolule. Vastupidiselt liberalitslikule maailmavaatele, peetakse sotsiaaldemokraatlikus maailmavaates oluliseks sotsiaalsete hüvede jõudmist kõigi kodanikeni. Sotsiaalhüvede pakkujaks on riik. Riik saab raha sotsiaalhüvedeks kõrgetelt maksudelt, mida makstakse vastavalt palgale-mida kõrgem palk, seda kõrgem on maks. Selline heaolumudel on levinud eelkõige Skandinaavias
Positiivseks küljeks on see, et peamine on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus. Negatiivseks pean seda, et inimestele võimaldatakse arstiabi ja haridust olenevalt nende majanduslikust seisusest või rahalisest seisust. Eestis tervisehoiu teenused kallid, sama kehtib ka ülikoolidega. Inimesed peavad valiku tegema kuidas oma raha kasutada- kas panustada rahalised ressurssid laste hea hariduse saamiseks või lasta end ravida. Seega pandakse selle mudeliga raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, mis minu arvates ei tagaks Eesti järkusuutlikkust. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt kõige vanim reziim.Orienteerub ennekõike töötavale inimesele, kelle palk peaks katma ülalpeetavate inimeste vajadused. Peamiseks on inimese tööpanus ning see kindlustab heaolutaseme. Ebasoodne on see, et Eestis on üldiselt keskmised inimesed madala palgaga ning mina arvan, et kui peaks maksma
hariduse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle heaolumudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem on palk. Seda kõrgem on ka firma huvi oma töötaja tervise kindlustamise või tema koolituskulude katmise vastu. Erinevalt Euroopa riikidest ei maksta USA-s näiteks lastetoetust ning puudub tasustatav sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Minu arvates Eesti on üks nendest riikidest, mis võib kuuluda just konservatiivsesse heaolumudelisse, samas mingil määral on näha või tunda sotsiaaldemokraatlikust. Eesti kodanikul on õigus saada sotsiaaltoetust, arstiabi, haridust. Heaolumudeli saavutamiseks oleks vaja riigil mõelda sellele, millele ta siiski raha kulutab kuna ei ole vaja ehitada igasuguseid
- tunnustus (individuaalne heakskiit või kuu/aasta parima töötaja valimine) - sünnipäevade ja perekondlike sündmuste meelespidamine - firmaüritused (peod, suve- ja talvepäevad). Teatud juhtudel võivad olla tajutavad ka materiaalse motivaatorina (juhul kui firma kompenseerib näiteks kalleid reise või ettevõtmisi). Motivatsioon on alati individuaalne, kuid üldjuhul mittemateriaalsed motivaatorid ajendavad pigem haritud ja kõrgepalgalisematele töötajaid, madalapalgalised lihttöölised hoolivad pigem materiaalsetest motivaatoritest (Maslow vajadustepüramiid). Samas kui tööandja on piisavalt analüüsivõimaline, empaatiline ja loominguline peaks ta suutma mittemateriaalseid motivaatoreid rakendada kõigis ettevõtte osakondades. Kuidas luua toimivat motivatsioonisüsteemi? 1.) Vabadus valida. Töötajad peaksid saama võimalikult palju ise otsustada, kuidas ja mil moel peaks motivatsioonisüsteem üles ehitatud
valdkondades see nii ei ole kahjuks Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised Kõrgemate kutseoskustega suurem palk Liberalism Kui töötajal on suurepärased oskused, on firma huvitatud tema tervise kindlustamisest või koolituskulude katmisest Enamik tervisekindlustuslepingutest USA-s sõlmitakse tööandja kaudu Riik pakub vaid vaestele ja pensionieas inimstele sotsiaalset abi Raskesse olukorda seatakse madalapalgalised või töötud, edukatele mitmekesised võimalused. Seal ohtu üldise rahva heaolu Riigid:USA, Austraaia, Suurbritannia, Iirimaa, Eesti Sotsiaalne tõrjutus Vaesust pole suudetud likvideerida, kuigi edusammud tehtud. Mida rohkem riik sekkub tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. USA-s 15-18% vaesuses, Skandinaavias 2-3%. Eestis elab 23% alla vaesuspiiri. Sotsiaalne tõrjutus ei seisne ainult vaesusel, vaid ka
kogu poliitika üh puudub sünnitus ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, edukatele aga pakub mitmekesiseid võimalusi. Näidisriigid rootsi Saksamaa USA 16. Selgita lahti mõisted sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaaolu.
Eesmärgilised Ideoloogia aitab erakondadel end positsioneerida. Ideoloogia ül:seletada, hinnangute andmine, õigustamine, orienteerimine, programmeerida, mobiliseerida, mõtteline korrastatus. ALUSIDEOLOOGIAD Konservatism, liberalism,sotsialism-põhiideoloogiad .../rahvuslus, roheline ideoloogia LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima, vastutama ALUSEELDUS : ratsionaalsus Inimareng ratsionaalsuse suunas Tururatsionaalsus Demokraatlik ratsionaalsus Võrdsed võimalused, õiglus Sallivus ja mitmekesisus
Ajalooliselt vanim on konservatiiv-korporatiivne heaoluriik. See sai alguse 1880 aastatel Saksamaal. Kantsler O. Bismarck lähtus ideest, et isaliku hoolitsusega saab valitsus tagada alamate riigitruudust. Ta seadis sisse tööõnnetus-, haigus- ja vanaduskindlustuse. Konservatiiv-korporatiivne heaoluriik orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavaile või tõrjutule. Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit esindab tänapäeval eeskätt Skandinaavia. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus. Sotsiaalseid hüvesid saavad võrdselt kõik kodanikud olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune kodanikuõigus kui õigus valida või saada kohtult kaitset.Et riik seda kõike suudaks, on nendes riikides väga kõrged maksud.
Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu (deindustrialiseerumine). Nn. Valgekraede ja eriti info ja teadussektoris töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks. Ennekõike tootmisettevõtted, aga üha enam ka ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad ummikutes vaevlevatest kesklinnadest eeslinnadesse ja veelgi
•Etnilised ja poliitilised probleemid •Ootused jt tegurid- nt võrreldes lätlastega eestlastel on oma maa palju paremad ootused( selle tulevikku) Rootsi ja USA vahel toimub vahetus. Sellisel juhul võidab USA kuna sealt madalama haridusega inimesed lähevad ära ning tippspetsialistid tulevad sisse. Aga selleks et see asi toimiks peab olema sarnane palgajaotus. Nt Eestiga see asi ei kehtiks kuna meil läheks ära nii madalapalgalised kui ka tippjuhid. Eesti on muutunud viimasel ajal sisserände riigiks. Migratsiooni mõju päritoluriigile + Riigisisese mobiilsuse suurenemine + Inimkapitali suurenemine (ajutise töötamise korral) + Migrantide rahaülekanded, positiivne mõju kodumaisele kogunõudlusele + Väheneb vajadus teatud eriala inimesi ise välja koolitada (tudengite liikumine)
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI...
Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Paraku kipub individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutamata üldist rahva heaolu tagamist. Tänapäeval pole vaseus ainuke sotsiaalse tõrjutuse näitaja. Üha enam rõhutakse ka sotsiaalsete sidemete ja sotsiaalse kaasatuse tähtust. Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, riiklikud toetusprogrammid äärealade arendamiseks.
Liberaalne heaolumudel Põhiväärtusteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik, mille ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus erivajadus või kuulumine vähemusrühma piirkondlikud tulu ning infrastruktuuri erisused
Gold mining Producting clothes Tõlgi eesti keelest Millise on Eesti majanduse kõige olulisemad tootmissektorid? Which are the most important productive sectors of Estonian economy? Kas teie riigis on miinimumpalk? Is there a minimum wage in your country? Arenguriigid sõltuvad peamiselt primaarsektorist. Developing countries depend mainly on the primary sector. Milliseid toormaterjale meil vaja läheb? Which raw materials do we need? Kuidas tulevad toime madalapalgalised töölised? How can manage(cope) low-paid workers? Viimase 5 aasta jooksul on finantssektoris palgad kahekordistunud. The salaries in the financial sector have doubled during the last 5 years. Autode tootmine on vähenenud. Car production has decreased. Toitlustamine kuulub teenindussektorisse. Catering belongs to the service sector. Milliseid sektoreid toetab valitsus kõige enam? What kind of sectors are supported by the government the most? Unit 3. Companies.
juht saab alustada menetlust. Uue seaduse kohaselt rahandusministeerium küll kontrollib neid aga karistada ei saa. Tõsiseks probleemiks uue ATSi kehtima hakkamisel võib saada tööjõu leidmne ja motiveerimine. Kõige rohkem on see mõjutatavam madalate palkadega töökohtadel. Ka kõige ustavamal töölisel tuleb tegeleda igapäevaste probleemidega nagu pere toitmine ja elamiskulude katmine. Erinevate soodustuste kaotamine seab eelkõige madalapalgalised töölised raske küsimuse ette:"Kas jätkata oma armastatud ametit ja riskida elurakustesse sattumise ohuga või asuda tööle mitte nii südamelähedasele aga tasuvale tööle"? See probleem kaasab nii vanu töölisi, kui ka alles õppivaid noori ja iseseisvat elu alustavaid inimesi. Mõned soodustused siiski säilivad ametnikele, kes enne seaduse jõustumist töötavad. Näiteks säilib kogutud lisapuhkuse
kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eestis töötavad enamasti kesklassi esindajad spetsialistidena – arstid, õpetajad, kohtunikud, juristid... Madalklass (alamklass) – Inimeste sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neist elab täielikus vaesuses. Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla, mistõttu jääb võrdlemisi vähe raha muuks kui toiduks ja eluasemekuludeks. Eestis kuuluvad enamasti pensionärid, madalapalgalised lihttöölised jt. Sotsiaalne mobiilsus – Liikumist ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise. Võib olla suunatud alla või üles poole, vastavalt näiteks alla kui grupi positsioon varanduslikult halveneb. Vertikaalne mobiilsus (näidet osata tuua) - Horisontaalne mobiilsus (näitet osata tuua) Digilõhe – Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile. Sotsiaalne tõrjutus – Olukord, kus vaest inimest tõrjutakse
Referaadi eesmärgiks oli uurida Eesti maksupoliitika praegust suunda füüsilise isiku tulumaksustamises ning pakkuda välja alternatiive. Eesti maksupoliitika on lihtne, läbipaistev ning rikkust maksiveeriv. Kuid taoline maksimeerimine mõjub negatiivselt riigi üldisele jõukusele. Eestis on süvenevaks probleemiks tekkinud jõukuse ebavõrdne jaotumine. Sellele aitab kaasa suuresti Eestis käibel olev proportsionaalne füüsilise isiku tulumaks. Madalapalgalised peavad maksma kõrgemapalgalistega sama protsendi oma tuludest. Alternatiivsena proportsionaalsele tulumaksule on referaadis välja toodud progressiivne ehk astmeline tulumaks, kui ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Astmeline tulumaks mõjub suuremapalgaliste töömotivatsioonile negatiivselt: ei taheta pingutada, kui peab teistest rohkem ära andma. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise puhul tuleb leida vahendid eelarvesse laekumata jäänud tulu katmiseks.
konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Tugevad küljed: *inimesed on vabad ja võrdõiguslikud *hariduse ja tervishoiu kättesaadavus Nõrgad küljed: * inimesed heaolu eest hoolitseb inimene ise *sotsiaalhüvitiste suurus sõltub inimese enda rahakoti paksusest * seab raskesse olukorda madalapalgalised Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus Sotsiaalne kaasatus inimeste võimalus osaleda täisväärtusliult ühiskondlike elus omada ligipääsu ressurssidele ja teenuistele Sotsiaalne sidusus ühiskonna võimalus tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist.
Eesti kõrgklassi kuuluvad enamasti mehed ja eestlased. KESKKLASS: kuuluvad keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon. Eesti keskklassi esindajad töötavad erinevatel aladel spetsialistidena-nt arstid, kohtunikud, õpetajad jne. Keskklassi kuuluvad ka mõned heade kutseoskustega võrdlemisi kõrge palgaga oskustöölised. ALAMKLASS: kuuluvad madalapalgalised, pensionärid (mitte kõik), alamklassi kõige alumisse ossa kuuluvad inimesed kellel pole üldse püsivat sissetulekut või isegi püsivat elukohta (töötud ja ka kodutud, kes elavadki ainult riigi antud sotsiaalabist) Neil on tihti raske ots-otsaga kokku tulla. Ühiskondlik jaotus klassideks põhineb ennekõike majanduslikel alustel ehk inimeste jõukustasemel. Liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise nim sotsiaalseks mobiilsuseks.
Kui miinimumpalka tõstetakse, siis madala palgalised töötajad saavad kõrgemat tulu. Töötuks jäämise tõenäosust arvestades, siis üldjuhul osasid töötajaid aitab miinimumpalga kasv, samal ajal kui teistele mõjub see halvasti, kuna võib kaotada töö sootuks. Siiski on palju tõenäolisem, et alampalga suurendamine aitab vaeseid peresid rohkem kui kogu madalapalgaliste töötasu tõuseb ning töötus on paratamatu osa ühiskonnas. Kui madalapalgalised töötajad saavad üldjuhul kasu miinimumpalga tõusust, siis kuidas mõjutab see erinevaid leibkondi? Näiteks kui töökoha kaotab miinimumpalga tõusu pärast vähe kvalifitseeritud teismeline, kes on pärit suhtliselt jõukast perekonnast, ei ole see kaotus väga valus. Teisalt kui töö kaotab alampalga tõusu pärast üksikvanem, siis on see tunduvalt tõenäolisem, et miinimumpalga kasv ei aita vaeseid ja madalapalgalsi peresid vaid võib viia veel sügavamasse vaesusesse.
Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduses, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud
personaalsete soovide vastu on pigem kogenud ja professionaalne, mis näitab, et oled leidnud firma, millega on mõtet tutvuda. Jagatud vaatenurk majanduslikele ja poliitilistele oludele on vihje, et see firma võib vastata sinu vajadustele nii praegu kui ka tulevikus, mil olud muutuvad. Üleüldisele tarbijale suunatud firmad võistlevad peamiselt hinnas, pöörates vähem tähelepanu konkreetse kliendi vajadustele. Nende firmades töötavad üldjuhul madalapalgalised inimesed, kes täidavad lihtsalt ametniku funktsiooni. Selliseid on pigem mõistlik vältida ja keskenduda just kliendile orien teeritud firmadele. Paremad kullafirmad pakuvad mitmeid informatsiooniteenuseid, nagu näiteks infolehed ja kindlad internetilehed. Sinu valitud koostööpartner peaks olema sulle oluliseks abiks ka järgnevatel aastatel. (Kosares 2007, 36) 8 4. MIKS ON KULD INVESTEERIMISPORTFELLI OLULINE OSA?
Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism- kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik
sots.kindlustusse sissemakseid teinud LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d. · Lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus · Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine · Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suures osas tema rahakoti paksus · Seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud Sotsiaalne kodakondsus · Sotsiaalne kodakondsus idee, mis väitis, et õigus sotsiaalturvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Riik tagab kõik sotsiaalsed vajadused. (negatiivne immigratsioon, vaeste osakaal tõuseb) · Olulisemad sotsiaalpoliitilised reformid Euroopa heaolumudelites: - Kõikjal on riiklikule pensionile lisatud kohustuslik kogumispension
ja lapsehoolduspuhkus. Liberaalne maailmamudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, edukatele aga pakub mitmekesiseid võimalusi. Näidisriigid rootsi Saksamaa USA Õp lik 54-59 lk 16-17 1)läbi lugeda 2)koostada tabel 3) mida kujutas endast sotsiaalne tõrjutus ja kuidas sellega võisdelda?
· Saavutatud tööhõivemäär: Taani, Holland, Rootsi, UK (ületatud 70% piir), Küpros, Austria, Iirimaa, Portugal, Eesti (ületatud 67% piir) · Mahajääjad: Poola, Malta, Ungari, Itaalia, Slovakkia, Belgia, Kreeka Pikaajaliselt töötute probleemid Pikaajaline töötu töötusperiood üle 12 kuu · Töökohti "kogu eluks" enam ei ole · Töö leidmine keeruline, vajalikud tutvused · Töökoht kodust kaugemal pole väljapääs · Töötamine "mustalt ja ümbrikupalgaga" · Madalapalgalised töökohad · Totaalne rahapuudus · Töötuse mõju perekonnaelule ja tervisele Paindlik versus ebakindel tööturg · Töökohti "kogu eluks" enam ei ole · Töötajate mobiilsus on suur, suhteliselt kerge on värvata ja vallandada (seda soosib uuenenud tööseadusandlus) · Uued paindlikud töövormid osaajatöö, tähtajalised töölepingud, töö graafiku alusel (õhtuti, puhkepäeviti), projektitöö, kaugtöö "varjatud tööpuudus"
ringstruktuuri ning kujunesid linna sektorid. Tööstus ja elamurajoonid sissetulekujaotuse ja etniliste näitajate alusel. Infoajastu linn Väheneb oluliselt tööstustöökohtade osakaal tootmise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Tekivad uued linnasisesed mustrid : vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Kaob keskklass ja elanikkond jaguneb kaheks : suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ja madalapalgalised teenindustöötajad. Inimeste ruumiline käitumine linnas muutub mitmekesisemaks. Peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse või kaugemalegi, et juurdepääs oleks lihtsam. uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub
Klassikud: Adam Smith ja Dacid Ricardo IPE valdkonnad Rahvusvaheline kaubandus Raha ja finants Hargmaised korporatsioonid (MNC) Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus
Pealmised vaeghõivatud grupid: Naised Noored Madala haridusega Mõju: Majanduslik Sotsiaalne stigmatiseerimine, kuritegevus Psühholoogiline madal enesehinnang, depressioon 6. Hiliskarjäär ja tööturult väljumine Vanemaealiste positsioon tööturul teiste vanusegruppidega võrreldes Pole teistest vanusegruppidest suuremat ohtu tööd kaotada Raskem tööd leida Valikud töökaotuse korral: Võtta vastu halvem töökoht madalapalgalised, juhutööd Töötus, varajane pensionile minek piirid kvalifikatsioonide vahel Vanemaealistel meestel suurem oht töötuks jääda, sest toimub majanduse ümberstuktureerimine (agraar ja tööstussektori vähenemine). Tegurid, mis mõjutavad valikut, kas minna pensionile või jääda tööturule Institutsionaalsed tegurid Tööjõust lahkumise võimalused Normid kehtestatud pensioniiga, suhtumine töökollektiivis/peres, vanusevahe kolleegidega Vajalik staaz ja kindlustusmaksed
Mitmesambasüsteemid (UK, Eesti): keerukam ja mitmedimensiooniline skeem jätab rohkem ruumi reformide ümberdisainimiseks (määratud sissemaks vs määratud tulu; vastutus osaliselt erasektoril). Süsteemi jätkusuutlikkust küll kergem saavutada, kuid solidaarsus- ja piisavusprobleemid (suuremad pensionitulude „käärid“). Tulemus- reforme küll lihtsam läbi viia, kuid reformi tulemus erineb sotsiaalsete gruppide lõikes (madalapalgalised kaotavad). UK reform: PS enne Tatcherit: min riiklik pension, suurematel ettevõtetel oma töökohapõhised skeemid (valitsusest sõltumatud). Igasugune kommertslikus või FF komponent süsteemis puudus. Riiklik pension vähenes ostujõult pidevalt, selle kompenseerimiseks SERPS e. State earnings-related pension scheme: kõigile kohustuslik PAYG. (1975). Thatcheri reform 1986: üldine erasektori tähtsustamise liin. Reformi põhisisu: SERPS asendati samm-
Teenused GATS General Agreement on Trade in Services: o Uruguai vooru tulemus o Neli tüüpi: Riigiülene teenus Tarbimine teises riigis Teenuse pakkumine teises riigis Füüsiliste isiku tarbimine 20.sajandi kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga: o Intra-trade (või ka intra-industry trade) o Lisandväärtuse ahela jagamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad-eksportöörid Miks siis on kaubandus kasvanud? Krugman, 1995 Poliitilised faktorid o Negatiivne lähenemine tehnoloogia kitsaskohad Tehnoloogia o Kommunikatsioon Piiride tõmbamine Globaliseerumise mõju Spero&Hart, 2010 Intellektuaalne omand Keskkonnamõjud Uus protektsionism o Mitte-tariifsed piirangud: Dumping Sanitaar o Vabatahtlikud ekspordipiirangud (VRA; VER)
Sellest Chicago morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel Tulemuseks saadi viiest vööndist koosnev 20saj alguse ideaallinn. (vt joonist) . 1 Esimene vöönd Ärikeskus (pangad, bürood, kaubandus- ja lõbustuskohad). Teine vöönd Kergetööstus e üleminekuvöönd ( tehased, odavam kinnisvara, taandunud elupiirkonnad). Kolmas vöönd alamklassi elupiirkond (on kauplusi, asuvad madalapalgalised töölised suhteliselt odavates elamutes ning sisserändajad teistest vöönditest. Mitmed elanikest on teise põlvkonna immigrandid. ) Neljas vöönd Keskklassi elupiirkond (kõrgema klassi vöönd, kõrge kvaliteediga paneelmajad, ka kalleid ühepereelamuid ning kaubanduskeskusi). Viies vöönd pendelvöönd, ülemklassi elupiirkond (paiknevad äärelinnad, nn väiksed magamislinnad ja külad). Kuues vöönd rasketööstus või põllumajanduse piirkond (näidati,
palkade ja hõivetingimuste diferentseerimine - Primaarne tööjõuturg (tasuvad, stabiilsed töökohad) - Primaarne tööjõuturg (tasuvad, stabiilsed töökohad) - Sekundaarne tööjõuturg (ebastabiilsed, madalapalgalised töökohad) - Sekundaarne tööjõuturg (ebastabiilsed, madalapalgalised töökohad) - Professionaalide tööturg - Professionaalide tööturg - Igamehetööturg - Igamehetööturg - Ettevõttekeskne tööturg
Tabelist on näha, et ettevõtted on noored, väga erineva suunitlusega, asukohaga, päritoluga, mis aga ei tähenda, et nad tegelikult väga erinevad on. Majanduslik seis on üldjuhul kõigil hea, aga ohud on suured. Esimeste joonte puhul võib eeldada, et ettevõtetes peaks ja arvatavasti ka on töötajad motiveeritud, aga ohud väidavad vastupidist. Ettevõtetes on kaadrivoolavus suur, töötajad ei näe ennast nendes ettevõtetes kaua töötavat; töötajad on madalapalgalised ja ei tunne end piisavalt motiveerituna, nad pole oma töös piisavalt vabad ja tunnevad end teatud määral ebakindlalt. Juhid pole piisavalt pädevad, nad on ebastabiilsed ja ei usalda alluvaid. Paljud töötajad oleksid valmis võimaluse avanemisel asuma tööle uues ettevõttes. Muidugi saavad nad kõik alla keskmise palka, aga see pole sugugi määrav, miks nad oleksid valmis esimesel võimalusel lahkuma.
6. hea juurdepääsetavus autoga 7. suur parkimiskohtade arv (mahutavus, autosid ei teisaldata ega saada parkimistrahve) 8. hea sotsiaalne miljöö 9. elamuslikkus 10. turvalisus VASTU ARGUMENDID: 1. Ostukeskus nõrgendab traditsioonilist elamutele ja keskusele orienteeritud jaemüügi võrgu struktuuri, väheneb esmatarbekaupade pakkumine suurele elanikkonna grupile, kellele pole oma autot (lapsed- ja noorukid (puudub autojuhtimise õigus), vanemad inimesed (väike pension), madalapalgalised (puudub auto või raha bensiini ostmiseks), osad üksikvanemad). Kohalikud keskused kaotavad nii era- kui avaliku sektori tähtsad teenindusfunktsioonid (postiteenus, pank, valla/linna ametnike vastuvõtukohad kolivad ostukeskustesse) ja halveneb üldine miljöö, sest ei teha investeeringuid kesklinnamiljöösse. 2. Laiemas plaanis suurendab autotranspordil baseeruv ostukeskus suurenenud liikluse ja energiakasutuse läbi õhusaastatust, mürataset ja liiklusõnnetuste arvu
nt masinad, tekstiil jne) ** Intra-firm trade - Lisandväärtuse ahela jagamine -> kunagi tehti masin ühes tehases valmis, tänapäeval tehakse jupid erinevates riikides ja siis ühes kohas pannakse lõpus masin kokku - Super-kauplejad -> üle paarikümne; suurimad kauplejad maailmas on: Singapur, Holland, Belgia, Hong-Kong (ehk kauplevad toodetega rohkem, kui ise neid valmistavad?) - Madalapalgalised tootjad-eksportöörid ● Teenused ● WTO - World Trade Organization Kitsas raha - nt sularaha, saab kiirelt välja võtta Lai raha - hoiused, pensionifondid; raha, mis on pikemale ajale mõeldud Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. (https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem
40% vol) Maagaas senti/m3 0,00 15,70 15,70 18,53 540,0 558,5 3,4 29 Praktiline töö 2. Arvuta töötaja brutopalgast netopalk, kui brutopalk on 4350 kr, ( 10000kr ja 17000 kr kuus) . Analüüsi maksude suurust erinevate palkade korral. Mõtle , mida saavad madalapalgalised kõrgepalgaliste arvelt? Näide: Kui töötaja brutopalk on 5000 kr, siis: 1) töötuskindlustusmakse 0,6% ( 0,006*5000 kr = 30 kr ) 2) pensionikindlustusmakse ( II sammas) 2% ( 0,02*5000kr = 100 kr) 3) maksuvaba tulu 2250 kr 4) tulumaksuga maksustatav tulu ( 5000 30 100 2250 = 2620 kr) 5) tulumaks 21% ( 0,21*2620 = 550.20 kr ) 6) netopalk (5000 30 100 550.20 = 4319.80 kr) Praktiline töö 3. Leia ettevõtte tööjõukulud.
Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, kristlik demokraatia. Liberaalne heaolumudel (etaloniks on USA, Suurbritannia) Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalse heaolumudeli seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism Kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikult moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik,
William Lovett, massimiitingud). 1832. a toimus Inglismaal parlamendireform, millega rahvas polnud rahul. Juhtohjad võttis enda kätte William Lovett, kes koostas People's Charter (chartistlik liikumine) mille kohta marksistid ütlevad ka töölisliikumine. Töölised olid küll oluline osa, kuid nõudmised ei olnud tööliste olukorra parandamine. See oli kondanlik liikumine, mis oli vastuliikumine parlamendi reformile, kus peamine küsimus oli valimisõiguse laienemine (töölised ja madalapalgalised ei saanud valida). Tsartistliku liikumise tagajärjel anti üldine valimisõigus meestele, valimised olid iga aasta, salajast hääletamist, võrdseid valmimispiirkondi ja et kõik kes tahavad saaksid kandideerida parlamenti. See oli ennekõike kodanime vabaduste ja õiguste nõudmine. Toimusid suured rahumeelsed massimiitingud. Koguti allkirju jne. Tulemiseks uus meeleavaldusvorm ehk massimiiting. Allkirjad esitati kolmel korral parlamenti.
kui muude majandusharude arendamisel samasuure raha eest. Riigi poolt finantseeritud 200 milj. dollarilise jalgpallistaadioni ehitamisel läheb iga uue töökoha loomine maksma 127 tuh. Dollarit. Marylandi majandisliku arengu fondi poolt loodud uus töökoht läks aga maksma 6250 dollarit, mis teeb üle 20kordse vahe. Samuti on spordirajatiste ehitusega seotud töökohad reeglina madalapalgalised ning sageli sesoonsed. Spordirajatiste ehitamine toob erasektori investoritele kasu ka läbi kinnisvara hindade tõusu piirkonnas. Seosed Atlanta OMi korraldamisega märkis 102 ajakirjanik A. Jennings: "ROK saab oma kasumi, sponsorid ning telekanalid võtavad endi kasumi ning kohalikele elanikele jääb arvete tasumise kohutstus".
annaabi.ee 
