maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide keskahelike piirkondades, kus ookeanilaamad rebitakse üksteisest lahti toimuvad paari km sügavuse koldega maavärinad. Laamade vahevöösse sukeldumise vööndis esineb nii madala-,keskmise- kui ka süvafookuselisi maavärinaid. Kahe mandrilaava kokkupõrkel tekivad põhiliselt madalafookuselised maavärinad Piki-, rist- ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks. Nende nimetused tulevad ladinakeelsetest sõnadest primus(esimene) ja secundus(teine) Täpselt selles järjekorras nad ka seismograafini jõuavad Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda (nagu veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt. PILT
põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärinad esinevad (peamiselt): · kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Selliseid maavärinad nimetatakse tektoonilisteks maavärinateks ja need moodustavad 95% maavärinatest. Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega nn madalafookuselised maavärinad (sügaval haprad deformatsioonis kaovad ja kivimid muutuvad plastilisemaks) · plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel (45%). Samuti esineb maavärinaid pursete eelsel perioodil, kui toimub maasügavuses asuva magma pressimine magmakambrisse (viimane
annaabi.ee 
