staatliche Zugehörigkeit das kulturelle, aber auch wissenschaftliche Erbe ein wichtiges Element des deutschen Nationalbewusstseins. Aus dieser Zeit stammt der Begriff Land der Dichter und Denker, der noch heute patriotische Verwendung findet. Zu Beginn des 20. Jahrhunderts war Deutschland die weltweit führende wissenschaftliche Nation, die auch kulturell, etwa im Film, einen der vorderen Plätze einnahm. Der personelle Aderlass durch Emigration ab der nationalsozialistischen Machtergreifung zerstörte diesen Status. Die Folgen sind in einigen Bereichen noch heute zu spüren. Der Verbreitung der deutschen Sprache und Kultur in der Welt dienen die Goethe- Institute mit weltweit 128 Standorten. Laut einer Umfrage für die BBC genießt Deutschland weltweit das höchste Ansehen unter 22 untersuchten Ländern. Durchschnittlich bewerten 56 Prozent der Befragten Deutschlands Einfluss als positiv. 18 Prozent haben ein negatives Bild. Sprachen und Dialekte
mitte rünnata (lubaduse rikkumise korral pidid Suurbritannia ja Itaalia rünnatavale riigile appi minema). Sellega loodeti tagada rahu ja Saksamaad hakati tunnistama teistega võrdse riigina. 1926 võeti Saksamaa vastu ka Rahvasteliitu. 1920.-te II pool kujunes vaikseks, rahumeelseks perioodiks. Kuid majanduskriis tõi kaasa tormilised muutused 1930.-te alguses kõigepealt sisepoliitikas ning pärast diktatuuri kindlustumist ka välispoliitikas. KOLMAS REICH Hitleri võimuletulek (Machtergreifung) 30.01.1933 oli demokraatlik (vähemalt tollase Weimari vabariigi standardite järgi) ja ta valitsus oli alguses koalitsioonivalitsus. Kuid teiste organisatsioonide tasalülitamine algas juba samal talvel. Tee diktatuurile 27.02.1933 süttis põlema Reichstagi hoone. Koheselt tuvastati, et tegu oli süütamisega ning süüdistati kommuniste. President Hindenburg allkirjastas Hitleri pealekäimisel Reichstagi