1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist „Mandragora“. Machiavelli tegevus, just commedia erudita näidendi kirjutamine arendas teatrit ja tollast teatrielu, oli peegeldus ümbritsevale elule ning ühiskonnas oluliseks kriitikapunktiks. Näidenditegevuse ja selle autori paremaks mõistmiseks selgitan, mis on commedia erudita, milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut.
1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist ,,Mandragora". Machiavelli tegevus, just commedia erudita näidendi kirjutamine arendas teatrit ja tollast teatrielu, oli peegeldus ümbritsevale elule ning ühiskonnas oluliseks kriitikapunktiks. Näidenditegevuse ja selle autori paremaks mõistmiseks selgitan, mis on commedia erudita, milline oli tollal ühiskond ja Itaalia ning annan ülevaate näidendi sisust ja analüüsist. Püüan jõuda võimalike lavastamistingimusteni, uurides ajastut.
kaotas Machiavelli väidetava osalemise pärast Medicite-vastases vandenõus oma ametikoha, 1513. aastal ta vahistati ja pandi piinapinki. Ta pidi linnast lahkuma ning tõmbus tagasi oma mõisasse San Cascianos Firenze lähedal. Veel samal aastal, 1532, kirjutas ta seal oma kuulsaima teose Valitseja (Il Principe). Viimaks taastati Machiavelli kodanikuõigused, nii et teda sai jälle kõikidesse riigiametitesse valida. Aastal 1526, kui Firenzet ähvardasid Karl V väed, sai Machiavellist paavst Clemens VII soovil linna kindlustuste järelevalvega tegeleva komisjoni juht. Kui Medicid pidid pärast seda, kui Karl V oli Rooma vallutanud ja rüüstanud, 1527. aastal Firenzest ajutiselt lahkuma, jäi ka Machiavelli taas oma ametitest ilma. Ta suri sama aasta 22. juunil 58-aastasena ja maeti Santa Croce kirikusse, mis on suurim frantsiskaanlaste kirik Itaalias. 4
Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks. Machiavelli oli realist. Esmatähtis on võim. Mitte ausus ja halastatus, vaid salakavalus, valelikkus ja vihavaen kujunevad poliitiku tunnusjooneks. Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge. Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik (valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast? Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab
Just N.Machiavelli asendas keskaegse idee inimliku tegevuse junaliku ettemääratusest uue teadusliku mõttega, mis lähtus ajaloolisest paratamatusest ning seaduspärasusest. Toetudes ajaloo kogemustele jõudis ta järeldusele, et poliitiline tegevus rajaneb mitte kristlikul moraalil (mis iseenesest on tähtis eetiline kategooria), vaid jõul ja kasusaamisel. "Saatus on selle poolt, kellel on parem armee, õigus rajaneb jõul", ütles N.Machiavelli.. N. Machiavellist alates poliitikateaduse keskseks mõisteks sai olla ainult riik, mis tähendas valitsemis-ja alluvussuhteid rajatud seadustele ja korrapärasusele õigusemõistmisele. Riigivormid tuletas Machiavelli ühiskonnas konkureerivate ja võitlevate jõudude vahekorrast (eelkõige lihtrahva ja aristokraatia suhetest). Sellest tulenevad ka valitsemisvormid: isevalitsus, vähestevalitsus, rahva valitsus. Nii nagu Aristoteleski, eristas ta õigeid ja ebaõigeid riigivorme
Halb - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Hea - tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid enda anti- machiavellistideks, hoolimata sarnasustest. Nende vahele paigutasid tarkuse - oskus laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel - nimetasid end antimachiavellistideks, kuid kattumisi ju. Machivelli teooria söödavaks tehtuna. Anti-machiavellist nt. prantslane Michel Montaigne (1533-1592), flaamlane Justus Lipsius (1547-1606) Montaigne'i essee "Kasulikust ja auväärsest": "Kui mingi ettenägematu asjaolu või ootamatu riigi hädavajadus sunnib valitsejat murdma oma sõna või lubadusi või kalduma kõrvale oma tavapärastest kohustest, siis peab ta omistama selle hädavajaduse Jumala tahtele. See pole patt, sest ta loobub omaenda eesmärgist universaalsema ja võimsama eesmärgi nimel." - Jumal on andnud valitsejale teist
midagi sellist, mis on neile kõigile ühine ning olemuselt sügavam, kui nähtavad erinevused.] Loomuliku seisundi printiipide hulka kuulub mh püüd ühineda kogukondadesse. Selle printsiibi arenedes (ehk nagu Gr ütleb, armastuse ja õigluse vajaku tõttu) tekib tsiviilühiskond (societas civilis). Nii nagu üksikute inimeste kokkuleppest tekib riik, nii võib riikide vaheliste kokkulepete alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool)
teos oli "An Essay Concerning Human Understanding" (1689), kus ta ütles, et inimene on sündides "puhas leht" ehk tabula rasa ning kõik teadmised saab inimene vaid elukogemuste kaudu. Locke'i peetakse sensualismi oluliseks esindajaks, kuna ta väidab, et inimese meeleline kogemus on kõigi tema teadmiste allikas (inimene kogu aeg võrdleb, ühendab ja abstraheerib oma teadmisi oma kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government. Need ilmusid tema eluajal anonüümselt, ja rahvas sai alles hiljem teada, et populaarsed raamatud on kirjutatud Locke'i enda poolt. Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on
"puhas leht" ehk tabula rasa ning kõik teadmised saab inimene vaid elukogemuste kaudu (meelte ja mõistuse kaudu). Locke'i peetakse sensualismi oluliseks esindajaks, kuna ta väidab, et inimese 62 meeleline kogemus on kõigi tema teadmiste allikas (inimene kogu aeg võrdleb, ühendab ja abstraheerib16 oma teadmisi oma kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Kaks traktaati valitsemisest Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government. Need ilmusid tema eluajal anonüümselt, ja rahvas sai alles hiljem teada, et populaarsed raamatud on kirjutatud Locke'i enda poolt. Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on
annaabi.ee 
