Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed. Kala ja liha kõrval olid igapäevases kultuuri rahvastik tegeles looma menüüs ka loodusannid. kasvatusega. Ka maaviljelusel oli varasemaga võrreldes suurem tähtsus. Noorem pronksiaeg Eelrooma rauaaeg Rooma rauaaeg Periood Umbes1100500 a. eKr. U. 500a. Ekr50a. pKr. U. 50 u. 450 a. pKr.
poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder)
õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.
loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks 2 suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks , kes ei jätnud kuigi palju avastatavaid jälgi Matmiskombed on teised:
kaljupinnas kiiresti erodeeruma ja täidaks pisikesed järved kiviklibuga. Järvede kristallselge vesi on väga soodne elupaik rikkalikule vee-elustikule, sealhulgas jõeforellile, keda kalda lähistel vees võib näha suurte parvedena. Taimestik on lopsakas ja liigirikas . 7 Majandus Majandus põhineb peamiselt maaviljelusel ( tubaka -,kanepi-, ja teraviljakasvatus) ja karjakasvatusel . Viljakad maad paiknevad peamiselt Horvaatia idaosas ning põllumaade all on ligikaudu viiendik riigi pindalast . Riigi idaosa on ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses kaetud teraviljapõldudega , Teisteks olulisemateks põllukultuurideks on päevalill , sojauba ja suhkrupeet. Horvaatias on märkimisväärne boksiidi-,pruunsöe- ja naftavaru ning arenenud kerge ( jalatsite valmistamine) , keemia ja tekstiiltööstus .
Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S)
Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega. Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta
puhkemajandus/ suusaturism, Veinitööstus metsatööstus, intensiivne Tekstiilitööstus põllumajandus, Keraamikatööstus teenindus, tööstuspiirkonnad Majandus põhineb peamiselt Keemiatöötstus 4p. maaviljelusel ja Autotööstus karjakasvatusel. Kalatööstus Laevaehitus Põllumajandus Tubaka-, kanepi-, ja Taimekasvatus - (taimekasvatus, teraviljakasvatus, Basic terad, nisu, mais, loomakasvatus Taimekasvatus mais, nisu, uba, kaer, rukis, oder ja
ilustatud liigitasid arheoloogid kammkeraamika kultuuri. Selleks ajaks olid ka jahi- ja tööriistade valmistamisoskused paranenud. Ka matmiskombed on paremini teada. Tähtsamad surnud maeti kas elamu alla või asula alale. Kadunukesele pandi kaasa ka meeneid. Sellised leiud viitavad kõrgele kunstitasemele. Umbes 3000. Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest.
Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka.
Arvestatavad tarbemetsamassiivid puuduvad. Hulgaliselt on võsa ja segametsa. Puiduallikana on metsal valla looduslike ressursside osas väike osatähtsus, kuid pigem puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss), eriti aga oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (veekaitse, tuulekaitse). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valla keskosa loode-kagusuunalise vööndina. Tulevikus on väheviljakate põllumaade maaviljelusel kaalukaks alternatiiviks alade metsastamine. [6] 6. KUIDAS MINNA EDASI? Sõmeru vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Suurtemates asulates on noortekeskused ja seenioritekeskused, samuti on rajatud hulgaliselt kergliiklusteid. Loodan, et vald jätkab kergliiklusteede rajamist ja ka valgustab neid vastavalt, sest mõneti jääb see praegu vajaka.
eluks. Vooliti luust ja ka merevaigust loomade ja inimeste kujukesi. Tegeleti küttimise, jahi ja korilusega. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuurile. Võeti kasutusele venet meenutavad kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvas hakkas tegelema loomakasvandusega. Peeti kitsi, sigu, veiseid, lambaid. Maaviljelusel oli suurem tähtsus võrreldes kammkeraamika kultuuriga. Kasvatati kaera, nisu, otra ja tegeleti vähesel määral ka aletamisega. Ka matmiskombed muutusid. Nüüd maeti surnuid asulatest eemale kõrgematele küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud. 3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal
Kunstitase oli ka kõrge ning vooliti palju loomakeste ja inimeste kujukesi, mida kasutati ka ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 aastat eKr. Savinõusid hakati ilustama nöörijäljenditega. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks oli venet ehk paati meenutava kujuga ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Tegeleti loomakasvatusega ja ka maaviljelusel oli suurem tähtsus. Maad hariti ennekõike kivi-ja puukõblastega. Asulad paiknesid aladel kus leidus rohumaad loomadele ja kobedat mulda maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Matmiskombed olid teistsugused. Kalmistud rajati asulatest veidi väljapoole kõrgematele küngastele. Surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all. Pronksiaeg tööriistad olid tunduvalt paremad kui kiviajal. Ometi jõudis neid
ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas. Põlispõllud, alemaad, niidud. Peamised elatusalad: kalastus, karjapidamine, maaviljelus (aletamine ja põllundus). Vähema tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10. sajandist on siin kasvatatud ptra, nisu, kaera, rukist, hernest, põlduba, naerist, lina. MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 Max 15 000 võitlusvõimelist meest. KESKAEG
Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S)
Kihelkond oli Eesti ühiskonnas keskne organisatoorne üksus ja arvatavasti ka teatud geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg
Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas "surnuteraamatus". Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada. Vana Kreeka usndid Vana-kreeka ajalugu hõlmab ligikaudu 6000 aastat kestnud arengu, mis algas esimestest paiksetest,maaviljelusel põhinevatest asulatest ja lõppes Kreeka alistumisega Roomale.Sellest ajast 2000 viimast aastat on ainult seotud kreeka keelt kõneleva rahvaga Kreeka jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud .Neid kujutleti ühe suure perekonnana kes elas Olümpose mäel Kreeka põhja piiril. Jumalad
Nende asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres kus ukseavad olid alati veekogu poole. Veel vooliti luust ja vahel ka merevaigust väikseid loomakesi, ehteid. 3000.aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks olid paati meenutavad kivikirved. Inimesed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljelusel oli ka suurem tähtsus, kasvatati otra, nisu, kaera. Kalmistud rajati veidi kõrgematele küngastele. *Tartu Ülikool tartu valiti ülikooli asukohaks linna soodsa geograafilise asendi tõttu( Rootsi Baltikuimi valduste keskpunkt). Johan Skytte asutas ülikooli mis avati pidulikult 15oktoobril 1632aastal. Koolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Õppetöö toimus ladina keeles ja õpilasi oli alguses sajakonna ringis
10 000 eKr moodustas kütitavate loomade hulk 5060% inimeste toidust, 7000 eKr oli see kahanenud 3040%. Pärast a 8000 eKr loomade arvukus vähenes, suurenes taimse toidus osa. U 5000 eKr jäljed esimesest tahtlikust istutamisest. Sellega taheti ilmselt parandada lemmiktoiduse kättesaadavust ja rohkust. Kultivatsioon viis geneetilistele muutustele, varsti rajati spetsiaalsed aiad, kuhu külvati. Coxcatlani koopa elanikud jätkasid seda ka pärast 5000 eKr. Kuni u 4700 eKr oli maaviljelusel siiski suhteliselt väike osa inimeste elus, hiljem selle osakaal kasvas ning Mehhikos muutus maaviljelus juba juhtivaks. Inimesed elasid juba paiksemates asulates viljakate maade lähedal. Asustuse ja viljelusmajanduse areng Tehuacanis polnud ainulaadne, ka teised põhjapoolse Kesk- Ameerika asukad katsetasid põllundusega. Ka Peruus sai viljelusmajandus alguse u 5500 eKr. Varem ka seal kütid, korilased ja kalurid. Paloma asulakoht (Peruu ranniku keskosas, Chilka jõeoru põhjaservas) oli
annaabi.ee 
