Inglismaal langes rahvaarv aastaks 1377 ainult 2,7 miljonile. Saksmaal säilis vaid umbes 10 miljonit inimest. Ka Skandinaavia sai raskesti kannatada. W. Abeli arvestuste järgi elas Lääne-Euroopas "musta surma" eelõhtul umbes 60 miljonit inimest. 14. sajandi keskpaigaks kahanes see arv kuni kolmandiku võrra. Lääne-Euroopa sotsiaalsele olukorrale andis "must surm" juurde teravust. Inglismaal põhjustas rahvaarvu kiire langus tööjõu puudust ja palga tõusu mis oli kahjulik maavaldajatele ja mõisnikele. 15ndal sajandil oli tunda kosumise hõngu. Katk ei laastanud enam nii hirmasti ja rahvaarv hakkas vähehaaval tõusma. 15. sajandil toimunud tõusu järel hakkas 16. sajandi algul rahavaarv jällegi lähenema enne "musta surma" saavutatud tasemele.
1841- tsaarivalitsus andis välja riigimõisate valitsemise reglemendi. · Millega tuli siia selline haldusaparaat, mis oli mitmeastmeline ja hakkas kontrollima kuidas mõisamajandamine on jms. · Määrati keskmine summa mida võib rendi eest küsida. · Hakati nõudma raharendi sisseviimist, lõppes ära teotöö, taluperemehed maksid riigimõisa rentnikule raharenti. 1859- talupojad said talude ostuõigused. 1869 tuli sunduslik väljaost. St. kõigile maavaldajatele, nii vabadikud ja taluperemehed, neile jaotati kätte nende omandiõigust näitavad väljaostu aktid. 1886 muudeti see sunniviisiliseks. Toimus kõiktäpselt reguleeritud hindade alusel. Maad olid ära mõõdetud. BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel. Stillleben. Julius Eckardt. Tegemist oli vähemusega. Nendel aastatel tugevnes nende ühtekuuluvustunne ja õitses nende omanäoline kultuur. Osaliselt võtsid aadlikud valgustajate põhimõtted omaks. Aga see oli seotud arusaamaga et
kõdusoometsade osatähtsus, moodustavad 62% soometsadest. Ligikaudu pool (loduskaitsjate arvates siiski vähem) meie soodest on looduslikus olekus. Soode mitmekesisus annab head võimalused huvitavate matkamarsruutide koostamiseks. Täiesti ühekülgne on arusaamine, et sooturism seisneb ainult looduslike laukarabade külastamises. Arusaadavalt saab sooturismi arendada maavaldaja või kokkuleppel temaga. Ligikaudu pool lodu ja siirdesoometsadest kuulub RMKle, 80% madalsoodest aga teistele maavaldajatele; rabadest 70% kuulub RMKle. Matkaviisid: · suuskadega · räätsadega · kanuuga · jalgsi - (laud)radadel - väljaspool (laud)radu Peamised probleemid: · tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) · häirimine · reostamine (prügi) Potentsiaalsed turistid: · seljakoti ja telgiga matkajad · organiseeritud grupid Esimeste puhul on võimalik kasutada giiditeenust nii väljaspool radu kui radadel, teiste puhul põhiliselt radadel. 6.4.2. Sooturismi võimalused Eestis
annaabi.ee 
