Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega • Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.

Maavärinad on nähtused, mis ilmuvad suhteliselt ootamatult ja isegi, kui tänu mõõteriistadele saab ära määrata enam vähem, kus see toimuma hakkab ja ui tugeva jõuga tuleb, on ikkagi loodus mõnes mõttes väga ettearvamatu nähtus.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud.

Maavärinad on väga erineva tegevusega, alates inimesele tajumatust võbinast kuni täieliku laastamistööni, kusjuures maavärina tugevus mingis punktis sõltub maavärina kolde kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked;  Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;  Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter.
Maavärinad – laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad.

Maavärinad on võimalikud. Ometi on juba aastatuhandeid pidevalt ennustatud märksa kiiremat maailmalõppu, mis kulgeb päevade või isegi tundidega.
Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked 4.Geisrid/Fumaroolid-maa seest tõusvad kuumavee ja auru sambad/kollast väävlit sadestavad gaasijoad.
Maavärinad - laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad

Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärinad põhjused - laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad.

Maavärinad – maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus – koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina
Maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal.
Maavärinad on maapinna kiire vibratsioon, mis on tekkinud maapinna kivimite liikumisest elastsetest pingetest vabanemisel.

Maavärinad - maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.
Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni.

Maavärinad eestis - siin on väga väiksed maavärinad, mida inimesed enamasti ei tunnegi.
Maavärinad - laamade liikumine, magma ümberpaiknemine, energia järsk vabanemine.
Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega.

Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised.
Maavärinad on kõige selgemaks märgiks meie planeedi rahutust loomusest.
Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.

Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised.
Maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks.
Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine.

Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad.
Maavärinad - maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised.
Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid.

Maavärinad on issanda karistused inimeste pattude eest.
Maavärinad on puu materjali valikuna lausa kohustuslik.
Maavärinad – maakoore lühiajaline järsk rappumine.

Maavärinad on palju tavalisemad platoo servadel.
Maavärinad – üks põhjus on vulkaanipursked.
Maavärinad on Kenyas väga tihedane nähtus.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun