Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
2
Vote DOWN
Maavärin - 1922.11.11 - Chile-Argentiina piirialal – tugevus M 8.5 • Maavärin -1944.01.15 - San Juan, Argentina - tugevus M 8,000 • Maavärin -1977.11.23 - San Juan, Argentiina - tugevus M 7.4 • Maavärin -1985.01.26 - Mendoza, Argentiina - tugevus M 6.0 • Maavärin -2002.06.18 - Chile-Argentiina Piiriregioon - tugevus M 6.6 • Maavärin -2006.11.13 - Santiago del Estero, Argentiina - tugevus M 6.8 • Üleujutustest suurim oli aastal 2007 Rosario linnas,kus tekkis suur üleujutus.
Argentiina, Uurimistöö
Vote UP
3
Vote DOWN
Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine Maavärina epitsenter – maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Kordamine - Sfäärid
Vote UP
1
Vote DOWN
Maavärina epitsenter - vahetult kolde kohal maapinnal olev paik 1.Kehalained- levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus 1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena.
Litosfäär
Vote UP
1
Vote DOWN
Maavärina kolle - maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried.
Litosfäär
Vote UP
1
Vote DOWN
Maavärina epitsenter - punkt KONTINENTAALNE RIFT - rift, mis maapinnal maavärina tekkekoha on tekkinud mandrilise maakoorega ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega • Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas.
Vulkanism
Vote UP
1
Vote DOWN
Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang.
Vulkaanid, nõlvaprotsessid ja maavärinad
Vote UP
1
Vote DOWN
Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused.
Vulkanism
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina teadus on vanem kui ükski muu. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreerite teadaolev vanim maavärinaennustus 800 aastat e.m.a. Kreeklased pidid suurt hirmu tundma maavärinate ees, sest elasid kokkupõrkavate kontinentide keskel.
Maavärinad, seismomeeter, lained ja skaalad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina keskmik e. epitsenter – kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) – levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained – levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained – levivad aeglasemalt, S-kujuliselt
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega(kolle, epitsenter on maa peal). Kõige enam on maavärinad levinud laamade kokkupõrke, lahknemis alal.
Litosfäär
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemiselkoos kivimite rebenemisega Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
MAAVÄRINAD
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Geograafia eksamimaterjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinatega kaasnevad nähtused: tsunamid, nõlvaprotsessid, varingud.
Kordamine Geograafia eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on väga erineva tegevusega, alates inimesele tajumatust võbinast kuni täieliku laastamistööni, kusjuures maavärina tugevus mingis punktis sõltub maavärina kolde kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast.
Laamtektoonika
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina tagajärg on looduskatastroof, millega kaasneb reljeefi muutus, maalihked tulevad, kaos, ning hiidlaine(tsunami-tekib ookeani põhjas toimunud maavärinast, kuni 40m kõrge, liigub kiirusega kuno 800km/h)
Litosfäär (litosfäär, laamad, maasiseehitus, maavärinad, vulkaanid)
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena.
Maavärinad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked;  Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;  Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad – laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - maapinna vibratsioon ja nihked 4.Geisrid/Fumaroolid-maa seest tõusvad kuumavee ja auru sambad/kollast väävlit sadestavad gaasijoad.
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Litosfäär.
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad – maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus – koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal.
Ameerika
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna kiire vibratsioon, mis on tekkinud maapinna kivimite liikumisest elastsetest pingetest vabanemisel.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete vabanemise protsessis.
Konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin – maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4.
Maavärinad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina fookus - murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist.
MAAVÄRINAD 2
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter.
Referaat Maavärin ja tsunaami
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin - on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes.
Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.
Geograafia koolieksam 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin - kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või kuhjunud pingete tõttu.
Geograafia (üleüldine)
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest.
Maateaduste alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin – maa lühiajaline järsk rappumine maavärina kolle – koht, kus maavärin tekib
Maa siseehitus - Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Maakoor, laamad, vulkaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni.
Slideshow teemal: Miks tekib maavärin
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kese e. Epitsenter – koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal.
Vulkaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - laamade liikumine, magma ümberpaiknemine, energia järsk vabanemine.
Laamade liikumised ja nendega seonduv
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kese e. epitsenter. Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem.
Keskkonnageoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle – koht kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on sageli seotud ka vulkaanipursetega, eriti plahvatuspursetega.
Laamtektoonika
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on aga suureks tagasilöögiks riigi turismimajanduse arengule.
Referatiivne ülevaade 2st turismiartiklist
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle e. Hüpotsenter – maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses.
Vulkaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumised.
MAATEADUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena.
Litosfäär KT
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.
Geograafia. maa siseehitus, litosfäär, vulkaanid, maavärin
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised.
Keskkonnafüüsika eksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin – seismistest lainetest põhjustatud maapinna liikumine.
Geograafia mõisted 1. periood
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kese – epitsenter – koht, kus maavärin on kõige tugevam.
Maateaduste alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks.
Slideshow teemal: Miks tekib maavärin
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin – maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine
Riigieksami materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.
Vulkaanid, nõlvaprotsessid ja maavärinad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle e. fookus-koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine.
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine.
Litosfäär - Geograafia KT
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul.
Laamad, maavärinad, vulkaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine
Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on purustav, kui selle võimsus on üle 5 magnituudi.
Vulkaanid, maavärinad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle – koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine.
Litosfäär.
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad.
Vulkanism
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on vibratsioon, mis tekib maa sisejõudude mõjul.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine.
Laamad, maavärinad, vulkaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle - koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina
Geograafia - Laamad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised.
Keskkonnafüüsika arvestuse spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on maapinna järsk kõikumine või vappumine.
Haiti maavärin - referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina keskmes – vahetult kolde kohal maapinnal olev paik.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid.
Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on puu materjali valikuna lausa kohustuslik.
Jaapani arhitektuur
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on issanda karistused inimeste pattude eest.
Bütsantsi kultuur
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast.
Birgit Saks vulkanism ja maavärinad
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad – maakoore lühiajaline järsk rappumine.
Maa siseehitus - Litosfäär
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on 7,3magnituudi Richteri skaala järgi.
Maavärinate tekkepõhjused
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärina kolle - koht kus algab kivimite rebestumine.
Kontrolltöö litosfääri kohta
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on palju tavalisemad platoo servadel.
Maailmaruum
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin - kivimite kiire liikumine maakoores
Geograafia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad – üks põhjus on vulkaanipursked.
Füüsika spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline.
Geograafia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on Kenyas väga tihedane nähtus.
Kenya
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad on suuresti laamade piirialadel.
Vulkanism ja maavärinad küsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks.
Miks ja kuidas tekivad maavärinad?
Vote UP
0
Vote DOWN
Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik.
Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin – maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemiset kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides
Geoloogia alused (täiendatud)
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe.
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on registreeritud Koyna’s 1967. aastal ning selle tugevuseks mõõdeti 6,5magnituudi. Üldse on veehoidlate poolt põhjustatud maavärinaid registreeritud üle kahekümne. [], []
Maavärinate tekkepõhjused
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides
Litosfääri mõisted
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline maapinna liikumine (vappumine), mis on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest.
Maateadused I kordamisküsimused
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased.
Maavärinad
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin - kivimis kuhjunud elastsete paiknemine pingete lahendumisel tekkiv maapinna Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel vibratsioon ja nihkumine.
Geograafia põhimõisted
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid.
Looduskatastroofid maailmas.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on maakoore rappumine ja järsk lühiajaline kõikumine, mida põhjustavad kivimite elastsed pinged, mille vabanemisel kivimid rebenevad.
Litosfäär
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.
geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Ooeaniline ja mandriline kliima
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained.
Litosfäär Geograafia

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

avamäng - 1896 (Pet.k-s) “Julius Lavasar”. Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun