Mikro-ja makroökonoomika - T. Karm Teema 6 TOOTMISFAKTORITE TURUD.TÖÖ-,KAPITALI- JA MAATURG Punktid 19,00/19,00
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjaliku...
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3
2) turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasu. Turg on koht, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Turg majanduse üldine süsteem. Turuliigid: · Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine. Ostjad tööandjad, müüjateks töötajad ehk elanikkond. · Maaturg kaubaks tehingud maaga. · Kapitaliturg finants. Pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalkirjade, erinevate laenutoodete, aktsiatega. Väärtpaberi turu osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta.
Ehk siis saab väita, et turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad, kuna turu keskseks tunnusjooneks on hind. Kõige tuntumad turuga seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine ja hind. 2.1. Turu liikide jagunemine: Lähtudes sellest, millega turul kaubeldakse, jagunevad turu liigid järgnevalt: 1. kauba ja teenuste turg; 2. tootmistegurite turg, mis jaguneb omakorda: 2.1. tööturg; 2.2. maaturg; 2.3. kapitaliturg, mis jaguneb omakorda: 2.3.1. füüsilise kapitali turg; 2.3.2. finantskapitali turg. [2] On oluline meeles pidada, et turul valitsevate seaduspärasustega on sunnitud arvestama kõik turuga seotud inimesed. Turg on süsteem nõudmise ja pakkumise kohtumiseks ning väga oluline tegur majanduse tasakaalustamiseks. 3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:
V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik. MONOPOL: a) ettevõtjaid üks b) kaup ainulaadne c) uutele tulijatele suured takistused d) mõju hinnale suur 36. Kuidas liigitatakse turgusid? V: Tööturg, kapitaliturg, maaturg ja majandusrent 37. Mis on monopol, oligopol, monospson jm turuvormid? V: Monopol on turustruktuur, mille korral üksainus firma toodab ja müüb kogu haru toodangu. Oligopol on turustruktuur, mille puhul harus on väike arv üksteisest vastastikku sõltuvaid firmasid. Monospson - ostumonopol, turg, millel kohtuvad väga paljud pakkujad ja üksainus ostja. Kartell – grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades,.
tulu laekub X peredetsiilile gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus vaesuse põhjused- inimesest sõltuvad(riskijulgus, tahe) ja mittesõltuvad(sõjad, loodusõnnetused) 4. Turgude liigid: Tööturg, maaturg, kapitaliturg Asenduskaupade nõudlus- tarbimisvajadust sarnaselt rahuldavad kaubad(nt külakost- sa ei vii ju kallist asja, kui sa sellest ise väga suurt kasu ei saa. Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle) Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin- kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist) Nõudmise hinnaelastsus- nääitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
(majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu : naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus, segamajandus. 6. Mis on turg majandusteoorias? Majandusteoorias vaadeldakse turgu kui majanduse toimimise korraldust. Turg jaguneb järgmiselt: a) kauba ja teenuste turg b) tootmistegurite turg 1) tööturg 2) maaturg 3) kapitaliturg Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. 7. Joonista nõudluskõver + mis on nõudlus? NÕUDLUSTABEL HIND NÕUTAV KOGUS A 10 6 B 8 8 C 6 10 D 4 12 E 2 14 F 0 16
tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) Turgude liigid HÜVISTE TOOTMISTEGU- TURG RITE TURG TÖÖTURG MAATURG KAPITALITURG FÜÜSILISE KA- FINANTSKA- PITALI TURG PITALI TURG ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. TURG
Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks on see, et iga tema element on tihedalt seotud hinnaga, mis on peamiseks elemendiks, mis mõjub nõudlusele, pakkumisele ja konkurentsile.
hind. Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Nii saame rääkida turust, kui linnaturul müüakse õunu. Turg on ka kaupade vahendamine, aktsiatehingud või teenuste osutamine. TURG Kauba- ja teenuste Tootmistegurite turg turg TÖÖTUR Maaturg Kapitaliturg G Füüsilise kapitali Finantskapitaliturg Joonis 1. Turgude liigid. turg NÕUDLUS JA HINNAMÕJU. Turult ostavad kaupu nii kooliõpilane, koduperenaine, pensionär kui ka ärimees. Üksteise kaupu ostavad samuti ettevõtted ise. Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad, nende ostusoovid kokku moodustavad aga turunõudmise. Tüüpiliselt
PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 9.1. TÖÖTURG............................................................................................................................... 51 9.2. KAPITALITURG ....................................................................................................................... 53 9.3. MAATURG ............................................................................................................................. 54 9.4. MAJANDUSRENT .................................................................................................................... 55 10. MÄNGUTEOORIA .................................................................................................................. 57 10.1 MÄNGUTEOORIA JA NASH´I TASAKAAL ................
ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi . Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Turgude liigid. Turg Kauba-ja Tootmistegurite teenuste turg turg Tööturg Maaturg Kapitali- turg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg Millega kaubeldakse erinevatel turgudel? 6 1.Nõudmine.
Euroala riikides asetleidvad majandustsüklid on omavahel seotud, kuid tugev seos eluasemetsüklite vahel puudub (Ibid.: 27). Selle tingib riikide eripära ning erinevad regulatsioonid, mis avaldavad suurt mõju riigi kinnisvaraturu arengule. Nendest neljast riigist avaldus eluasemeturu mõju pikaajalisse majanduskasvu Hispaanias ja Saksamaal. Mikroökonoomilisel tasandil eristatakse kinnisvaraturul nelja erinevat osa: pinnaturg, varaturg, uusehitiste turg ja maaturg. Nende hindamiseks uuritakse rendimäärade, 9 vakantsuse, hindade ning ootuste muutusi. (Wernecke et al. 2004: 1) Suurenenud rendimäär tähendab, et kinnisvara muutub investorite jaoks atraktiivseks ning kinnisvaraarendajad saavad investorite finantseeringute toel ehitada ja pakkuda uusi ruume pinnaturul. Finantseerimine jätkub senikaua, kuni kinnisvara väärtus ületab selle ehitusliku hinna ning arendusest on võimalik tulu teenida
Teisesel turul toimub varem väljlastud väärtpaberite müük, kus nad lihtsalt vahetavad omanikke. Efektiivse teisese turu olemasolu on pikaajalise maksetähtajaga väärtpaberite olemasolu eelduseks. Näiteks oletame, et keegi ostab ettevõtte 10 aastase tähtajaga võlakirju. Ilma arenenud teisese turuta peaks ta neid hoidma kuni tähtaja saabumiseni. Ilmselt oleks üsna vähe investeerijaid, kes oleksid nõus ostma väärtpaberid sellistel tingimustel. 1.34.4 Maa ja maaturg Maaturg Maa näol on tegemist esmase tootmissisendiga, milleta ei sa rakendada ei kapitali ega tööd, sest iga ettevõte asub mingil maatükil ja igal tööpaigal on oma asukoht. Maa territoriaalses mõttes on olnud paljude sõdade ja poliitiliste mängude ajendiks. Tootmissisendina rakendub maa vahetult põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Põllumajandus ja metsandus kindlustavad esmatoorme tööstusele ja naturaalse toidu elanikkonnale. Nii kasutab näiteks
annaabi.ee 
