Siis LVS 1.1 on samav¨ a¨ arne maatriksv~ orrandiga a11 a12 . . . a1n x1 y1 a21 a22 . . . a2n x2 y2 .. .. .. .. .. = .. . . . . . . ak1 ak2 . . . akn xn yk Samav¨a¨arsuses v~oib veenduda maatriksarvutuse reeglite abil. Kor- rutades maatriksid A ja x, saame maatriksv~ orduse y a11 x1 + a12 x2 + · · · + a1n xn 1 a21 x1 + a22 x2 + · · · + a2n xn y = 2 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 NÄIDE 8.2. Maatriksesituse kasutamine turu analüüsil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 NÄIDE 8.3. Transponeeritud maatriksid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 NÄIDE 8.4. Maatriksite korrutis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 NÄIDE 8.5. Tootmiseks vajalike komponentide arvu leidmine maatriksarvutuse abil . . . . . . . . . . 65 NÄIDE 8.6. Maatriksalgebra kasutamine tootmise planeerimisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 NÄIDE 8.7. Koguse-, kulu-, hinna- ja tulumaatriks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 NÄIDE 8.8. Oleku- ja üleminekumaatriksid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67 NÄIDE 8.9. Turujaotuse muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
) c) toote tootmiseks tehtud kulutused d) toodangu tarbimine tulevikus (eesmärgiga muuta aretuseesmärki vastava toote tootmise suunas) e) uuritava tunnuse regressioon mõnele teisele majanduslikule tunnusele, kui tunnuse enda majandusliku kaalu määramine on raskendatud. Tunnuse ökonoomiline kaal võib aja jooksul muutuda. Kaalude määramisel arvestatakse nii, et valikuedu oleks maksimaalne. Saadud andmete aluselt arvutatakse maatriksarvutuse meetodil SI igale loomale ja leitakse tema kohta populatsioonis teiste isenditega võrreldes. Populatsiooni keskmine aretusväärtus on 100 (või 1). Mida suurem on isendi SI populatsiooni keskmisest, seda suurem on tema aretusväärtus. Edasine valik toimub juba lähtuvalt SI suurusest võrreldes populatsiooni keskmisega. Parema aretusväärtusega loomad jäetakse aretusrühma, ülejäänud praagitakse. 2. valikuüksuste tüübi järgi: individuaalvalik, rühmvalik või massvalik; 2.1
annaabi.ee 
