Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega.
Tema nõudmised: 1) teoorjuse lõpetamine 2) maa ja rendihindade täpsustamine 3) ihunuhtluse kaotamine 4) eestikeele kasutamine saksakeele asemel Tsaar võttis Eesti delegatsiooni küll vastu, kuid enamus nõudmisi jäi täitmata. Adam Peterson oli üks juhtudest. Uued talurahva seadused: 1866 võttis Aleksander II vastu uue vallakorralduse seaduse talupojad said osaleda vallavalitsemises. Valla kõrgemaiks seadusanlikuks organiks sai vallavolikogu. Sinna valiti nii peremehi, kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem, tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. ,, Iga vald pidi toitma oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen
Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad. Tapeti üle 300 inimese. K. von Sieversi salk hukkas Viljandis 53 inimest
Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega.
otsuseid täide viia. Mõisate põletamine -Detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekorde üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja tööliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu -Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. -12.dets. suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. -Mõisahäärberite sisustus peksti puruks, väärtuslikumad esemed rööviti, hooned põletati maha. -Toimus peamiselt Põhja-Eestis, eriti Harju-, Järva- ja Läänemaal, aga ka Pärnumaal. -Kokku rüüstati Eestis 160 mõisat, neist Harjumaal 70. -Lisaks hävitati ka viinavabrikuid. 40.Esimene maailmasõda -1914.a.juulis puhkenud Esimese maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine.
varustamiseks, samuti väiketaludele juurdelõigete andmiseks nind nn sotsialistlike 11 põllumajandusettevõtete-sovhooside, masina-traktrijaamade ja hobulaenutuspunktide- moodustamiseks. Lõpptulemus. Maareformiga ei suudetud tagada planeeritud 12 ha suurusi uustalusid, mis arvestuse kohaselt oleks eeskujuliku maaharimise ja ühe hobuse pidamise juures andnud perekonnale tööd ja leiba. Maa andmine maatamehi ei aidanud, sest enamikul juhtudel puudsid neil loomad, tootmishooned ja vajalik põllumajandustehnika. Loodavad uusmaakohad ei vastanud sageli ka talu normaalse majanmise nõuetele, sest paljudel juhtudel moodustati nad mitme talu äravõetavatst maadest, mis ei paiknenud kõrvuti. Teiselt poolt nõrgendas maa ja tihti ka inventari äravõtmine suuremate talude tootmisvõimet, mille tulemusena vähenes põllumajandussaaduste turutoodand. 15. 1944.47. a maareform. (lk 209) 1944
annaabi.ee 
