Kultuurigeograafia konspekt
ühele tarbetu, teisele võimaliku elatusmaana. Maastikus osalejad võib jaotada kohalikeks ja võõrasteks. Rahvaste
maastikud on suuresti nende enesemääratluse vili. Maastiku kaudu on võimalik selgitada inimeste mineviku ja
tuleviku püüdlusi, jõuda iniemste juurteni. Maastiku väärtused sõltuvad sellest, kui suurt tähtsust mingile maastikule
omistatakse ja miks seda tehakse?
Eestlane eelistab rääkida kohtadest, mitte maastikest. Kultuurilised märgid põimuvad maastikutajusse mingi
määratletud paigaga, mille on tähendus ja nimi. Räägitakse maastikust kui pärgamendist, kuhu iga uus kirjutaja ihkab
oma teksti peale kirjutada. Iga uus sotsiaalmajanduslik formatsioon kujundab oma maastiku asendades eelmise
maakasutuse ja sellega seotud sümbolid uutega. Eestis on olnud neli maareformi. Mõismaastik asendus
talumaastikuga, selle asemele kolhoosimaastik,mida me omakorda tahtsime teha tagasi talumaastikuks. Saime aga
annaabi.ee 
