loodusrikkamatel aladel ja tegid uued arvutused kobarelupaikade kohta, mis asusid rohkem linnastunud maastikel. Autorid rõhutavad, et maastiku planeerimise eesmärkidel on võimalik edasiselt eemaldada arvutustest teisigi kobarelupaiku, et selgemalt välja joonistada elupaikade paiknemist olulisusskaalal. Uurijad märgivad, et nii saab koostada lõpliku kaardi sobilikest liikumiskoridoridest tähtsaimate elupaikade vahel. Selline tulemus aitaks prioretiseerida maastikuplaneerimist. Praktilised kasutusvõimalused Selles uuringus kasutatud modelleerimist on võimalik kasutada mitmete liikide ühendusteede uurimiseks. See annab ka informatsiooni inimtegevuse mõjudest elupaikade sobivusele ja suurusele. Samuti sobib graafilis-teoreetiline lähenemine edasisteks rohukonna uuringuteks. Conefor Sensinode tarkvara annab võimaluse ühendada algandmeid terviklikuks analüüsiks. Kasutatud metoodika võib olla kasulik ka teistel maastikel kasutamiseks, kus tundlikud
taastootev ja inimesele eluterve maastik. Maastikukaitse sisaldab endas nii säästvat looduskasutust kui ka teoreetiliselt igakülgset loodushoiupropagandat ja -haridust. Kitsamas ja esialgsemas tähenduses mõeldakse maastikukaitse all kaunite või ainukordsete või piirkonnale eriti tüüpiliste alade kaitset ja säilitamist, mis teostub tavaliselt mitmesuguste kaitsealade kaudu. Nüüdisajal hõlmab maastikukaitse neile lisaks ka maastikuplaneerimist, maastikuhooldust, ruumilist planeerimist ja maastikuanalüüsi. Osa maailma looduskaitseteoreetikuid on samastanud maastikukaitset kogu looduskaitsega. Jäätmete mõju keskkonnale. Jäätmed mõjuvad keskkonnale laastavalt. Prügilates maapinda imbuvad vedelad ained jõuavad läbi maapinna põhjavette, mis muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Jäätmete mahapanek mitteettenähtud kohtades, nagu mets ja muud ökotoobid, võib põhjustada
võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) Maastikuplaneerimine Maastikuplaneerimise esmaseks eesmärgiks on omavahel seostatud looduskompleksi tasakaalustatud toimimine, võttes eelduseks looduslikku kompleksi ja inimese eksisteerimiseks vajaliku. Maastikuplaneerimine toimub peamiselt paralleelselt üldise planeerimistegevusega. Maastikuplaneerimist on võimalik läbi viia ka iseseisva tegevusena koos eraldivõetava tulemusega, mida on võimalik edaspidises üldises planeerimises arvestada. Käsitleme seostatult nii linna keskkonda kui ka maapiirkondi. Väljundid: kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine;
annaabi.ee 
