inimeste poolt? Käesolevas referaadis kasutatakse näidisliigina rohukonna (Rana temoraria) sigimispaiku Prantsuse alpides, kelle puhul kasutati graafilist ühenduvussuuringut (connectivity analysis), mis koondas erinevaid aspekte nii elupaikade sobivuse, populatsiooni elupaiga kui ka maastiku läbitavuse vallast. Antud referaat on üles ehitatud ühele näitele, testimaks kõige tähtsamaid aspekte elupaiga struktuuris, mis peab säilima erinevates maastikuplaneerimise etappides. On kombineeritud optimaalse teekonna (least-cost) meetod ja elupaiga sobivuse mudel graafikupõhise esituse ja analüüsiga. Milliseid lähenemisi saab kasutada liikide elupaikade hindamisel? Nii liikide säilimise kui põllumajanduse ja maastikuplaneerimise jaoks on oluline, et oleks teada eri liikide reaktsioonid maastiku muutumisest tingitud liikumispiirangute ja keskkonnatingimuste suhtes. Tavaliselt kasutatakse ühendusteede hindamisel kahte
Lapimaa metsa juhtumiuuring Soomes Sissejuhatus Ökosüsteemi teenuste(ecosystem services)(ÖT) kontseptsioon on teaduslikus metoodikas suhteliselt uus, pakkudes võimalikku lähenemist inimtegevuse tagajärjel toimunud ökoloogilistele probleemidele ning lahenduseks maakasutusega seotud probleemidele. Kuigi ÖT vastu on huvi nii teaduslikul, majanduslikul kui poliitilisel tasandil, on siiani avaldatud vaid mõned juhtumiuuringud. Antud töös uuritakse Lapimaa metsa häireid ÖTde ning maastikuplaneerimise vahel. Inimese ning keskkonna vahelised süsteemid on alati keerukad. ÜRO poolt toetatud Milleniumi Ökosüsteemi Hinnangu (2005)(Millenium Ecosystem Assessment) kohaselt on praeguseks 60% maailma ÖTdest kahjustunud. ÖTde lähenemine ühendab erinevad paradigmad ning uurimistraditsioonid sotsiaal-, majandus- ning keskkonnateadustest. Ökosüsteemide haldamine on tavaliselt keskendunud ulukite, kalade ning eluslooduse, eritimetsasaaduste säästvale arengule
asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori; Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa väljaspool tugialasid, kasutusest väljajäetud rohumaad jne), kus on vähe tõenäoline konkureerivate süsteemide surve. 10. Maastikuplaneerimise (üld- ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Üldplaneering - üldplaneeringu aluseks ja sisuliseks koostisosaks on regiooni sotsiaal-majanduslik arenguprogramm, - iga tegevust arendatakse seal, kus on selleks soodsamad looduslikud eeldused või suurim sotsiaalne tellimus. Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma arenguprioriteedid. Detailplaneering
looduslike ja antropogeensete süsteemide vahelisi disproportsioone. Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule.·Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. 28. Maastikuplaneerimise (üld ja detailplaneering) eesmärk. Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Planeerimise põhiülesanne on planeeritava maaala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1
Teatud aladel on aga need väärtused selgelt koondunud, paremini säilinud või eksponeeritud. Seetõttu on ka võimalik piiritleda maastikke, millel on teistest suurem väärtus, ning mis seetõttu väärivad meie erilist tähelepanu. 53. Euroopa maastikukonventsiooni olemus ja eesmärk Konventsiooni eesmärk on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. 54. Maastikuplaneerimise põhilised teemavaldkonnad Taimestik ja loomastik, maastikupilt, muld, vesi, õhk ja kliima 55. Maastikuplaneerimislikud teemad Eesti planeeringutes 56. Maastikuökoloogilised põhimõisted Laigud väiksemad ümbritsevast massiivsemast keskkonnast erinevad alad Koridorid pikad ja kitsad laigud, mis ühendavad teisi laike omavahel kuid pakuvad ka samas elupaigavõimalusi Maatriks, tagaplaan domineeriv ja kõige sidusam keskkonnatüüp, väga mosaiikses maastikus võib puududa
Globaalsel tasemel eksperimente korraldada ei saa ja Maa kui tervikliku süsteemi kohta käivad tulevikuennustused tehakse modelleerimise abiga (nii valmivad näiteks ka ilmaennustused, ennustused kliima soojenemise kohta jms.). Suurte ja keerukate süsteemide modelleerimine nõuab suurt arvutusvõimsust. Seega käib modelleerimise areng käsikäes arvutustehnika arenguga. 181. Milleks maastiku struktuuri analüüs Maastikuanalüüs Maastikuanalüüs on üks maastikuplaneerimise komponent. Maastikuanalüüsi viiakse läbi kitsamalt loodusanalüüsina, mis keskendub hoonestamata või hõredalt hoonestatud maastikule (hajaasustusalad). Kombineeritud analüüsi rakendatakse alade puhul, mis on seotud enam asustuse ja linnadega (asustuse analüüsid, miljööpiirkondade analüüsid). Maastikuanalüüs on oluline osa mistahes planeeringutes ja projektides. Analüüsi meetod sõltub eelkõige konkreetsetest vajadustest. Väljundid:
kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. (2) Kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Looduslikke maastikke võib eristada lähtekivimi, mulla jne. alusel üldiselt selle komponendi alusel, mille järgi lihtsam eristada. Tavaliselt reljeefi järgi