pargid ka Eesti mõisate juurde. Mikkeli muuseumis eksponeeritud näituse koostajad ei ole saladuses hoidnud asjaolu, et näidete valik on subjektiivne, siin ei proovita anda terviklikku ülevaadet Eesti mõisamaastiku arengust. Näituse poeetiline ja idealiseeriv esitluslaad avab pigem kuraatorite mõttemaailma: Eesti mõisakultuuris on ihaldusväärseid vaimseid väärtusi, see on meie kadunud arkaadia, mida kunagi otsisid ka inglise maastikupargi rajajad. Laenates mõtte Tom Stoppardi näidendist ,,Arcadia", võiksin inglise maastikupargi ideoloogilise suundumuse kokku võtta lühidalt: ,,Lancelot ,,Capability" Brown jäljendas Poussini, kes jäljendas Vergiliust." Siin ühinevad poeesia, maalikunst ja arhitektuur, mida ühendab antiikselt heroiline maastik. Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg
Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine. Inglise maastikupark, filosoofia, ikonograafia. Mõisted. Tähtsamad isikud: A. Pope, E. Burke, Ch. Bridgeman, W. Kent, L. Brown, H. Repton. Võrdle inglise maastikuaeda varasemate aiastiilidega. Olilised erinevused struktuuris ja materjalikasutuses. Milline on suhe arhitektuuri ja aia vahel? Lähi ning kaugema maastiku vahel? Veel näidisküsimusi: 9. Inglise maastikupargi olulisemad komponendid (ilma milleta ei ole maastikuparki) ja tähtsamad kujundusvõtted (kompositsioon). 10. Millal jõudsid inglise maastikupargi ideaalid Eestisse? Too kaks näidet siinsetest varasematest maastikuparkidest. Uusklassitsistlik aed Eklektika ja uusklassitsism: nn aednikustiil ja selle vastandid Arts&Craftsliikumine Inglismaal, rahvusromantika kõik, mis seda ajastut iseloomustas; mida uut tekkis maastikukujundusse sel perioodil. Mõisted
16. Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed. Sissejuhatus maastikuaeda kui nähtust käsitletakse 18.sajandi inglise maastikustiilina, inglise stiilis pargina, varaste avalike parkidena, romantismiaja aedadena, vabakujulise aiana, loodusliku aiastiilina. Maastikupark kui looduslik lahendus on eksisteerinud paralleelselt regulaaraiaga, kuid pole domineerinud, 18.sajandil toimus üleminek regulaaraiast vabakujuliseks maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid. Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19
Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/ 1.3 Mõisapark Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on rajatud Robert von Tolli poolt 1866. aastal ning selle sündmuse tähistamiseks on püstitatud parki mälestuskivi (asub projektalalt väljas erakrundil). Algselt rajati park regulaarsena peahoone esisele alale. Hilisemal perioodil lisati sellele vabakujunduslik maastikupargi osa peahoone taha, mis läks kaugemal sujuvalt üle metsapargiks 11 . Pargi vabakujunduslikku planeeringut on kõige paremini võimalik välja lugeda 1875. aasta mõisasüdame plaanilt, kuid juba 1849. aasta plaanil on näha mõisa peahoone ümbruses asuvat pargiala. Pargi võib tinglikult jaotada kahte ossa. Esimene osa paikneb peahoone lähimas ümbruses ja koosneb mõisamaja esisest ja tagumisest osast. Mõisamaja esine
10 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a pleasureground (ingl.) otseses tõlkes lõbustuspark. Pückler tähistas selle mõistega maastikupargi osa hoone vahetus läheduses, mis tõstetakse üksikelementidega (skulptuurid, lillepeenrad jms) looduslähedase kujundusega pargist esile. point de vue (pr.) pilgupüüdja. poolsammas püsti poolekslõigatud sammas vastu seina. portikus (ld. porticus, kr. stoa), lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Vana-Roomas sammassaalid, mis olid tähtsateks kogunemiskohtadeks ning asusid mitmesuguste avalike hoonete lähedal. prato (it
ja allikatega, kus karjused oma loomi karjatasid. Ideaalne paik armunud paaridele. Arkaadia müüti arendasid edasi roomlased (Vergilius). Tegelikkuses oli Arkaadia-nimeline paik viljatu ja jaheda kliimaga tasandik mägedes, kuid selle elanikud armastasid muusikat. Üks tuntumaid karjuseromaane, mille taustaks Arkaadia maastikud, on Daphnis ja Chloë (200 e.Kr). Kaks looduslast armuvad teineteisesse keset kevadist idülli. Arkaadial ja karjuseromaanidel on suur osa inglise maastikupargi kujunemisel rokokooajastul (Hellström 1997). Siis tuli see, mida kutsutakse klassikaliseks antiikajaks (I a-tuh. e.Kr kuni 5. saj. AD). Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Kreeka templitüübi arengulugu on pikk ja keeruline (loe: Antiigileksikon II, lk 217).
Lancelot Brown kasutas kujunduses muru, puid ja taevast ning seda kõike peegeldavat vett. Humphry Repton lisas suurtele rahulikele pindadele uuesti lillepeenrad. Sellele järgnes pitoreskne kujundusstiil, mis püüdis luua romantiliselt metsikut maastikku kaugete mägede, kiirevooluliste kärestike ja lagunevate varemetega, iseloomulik oli ebasümmeetria. Paljud maastikupargid on kujunenud mitme ümberkujunduse tulemusena. Claude Lorraine, suur mõju inglise vabakujundusliku maastikupargi väljakujunemisele 18. sajandi alguses nn Arkaadia maastikud. Eye-catcher ehk pilgupüüdja võte, kus diagonaalselt üle objektide (nt üle jõe või silla) on üks pilgupüüdja, mingi arhitektuuriobjekt. Lancelot Capability Brown suur kasulikkus maastikku parandada. Iseloomulikud pikaks venitatud tehisjärved ja sinusoidne-kurviline joon. Rajatud madalasse märga orgu. Tema võtted: Sinusoidsed järved; erinevate puu kruppide grupeerimine
annaabi.ee 
