Joonis 3. Abruka saare maakattemuutused 19. sajandi keskelt käesoleva ajani, võrdluseks on CORINE maakattekaardi (Eesti maakate, 1999) andmed. Joonis 4. Foto Abruka saare põhjaosa rannaniidust, kus on nähtav liigse karjatamise mõju. (autor: Reimo Rivis) 14 tabelid Tabel 1. Abruka ja Vilsandi maastikumustrit iseloomustavate kuju- ja tekstuuriparameetrite väärtused 20. sajandil (l polügoonis kahte punkti ühendava pikima sirge pikkus; D dominantsuse indeks; T piiride keerukus (kompaktsuse indeks); Fr kuju suhtelisus (proportsioon); I servaindeks; C kokkupuute- (naabrus)indeks) keskmine pindala ümbermõõt (km) polügoonide polügoonide saar ja aasta
elemendiline ehk komponendiline mitmekesisus (künka lagi, nõlv, mõhn, oos, rannavall, luide, terrassid, paljanduv paas või klibu, klint, liivakivipaljand, liivik, rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). Maastike muutusi uuritakse mitme meetodiga, enim levinud on maastikumeetrika ehk maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on
annaabi.ee 
