- Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi - Mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi - Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik - Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid - Aktuaalsed olid kaasaja sündmused - Maastikumaalidele ei pööratud erilist tähelepanu - Jacques Louis David - Kuulsaim prantsuse maalikunstnik - Tema teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega - Kuulus teos ka ,,Tapetud Marat" - Jean Auguste Dominique Ingres - Kuni surmani jäi klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks - Tegi palju portreid - Neid on otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega - akimaalid
justkui soovile elada unistuses. Tegemist on õlimaaliga mis on tehtud lõuendile nagu peaaegu kõik mäe maalid. Selle kunstiteosega meenuvad mulle veel mõned Mägi tööd millel on kasutatud samuti õli ja maal on tehtud lõuendile, näiteks : "Vilsandi motiiv" ja "Varemed Capril", neid kõiki seob sügav salapära ning hiilgav tehnika. Laikmaa jäädvustas enda lühikese kuid äärmiselt silmapaistva karjääri jooksul vähemalt 400 maali, millest suurem enamus kuulub maastikumaalidele. Näitus " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." oli minu jaoks uus kogemus kunstimaailmas. Olen enda olemuselt kuntstile üpris lähendane inimene puutudes igapäevaselt kokku nii muusika kui moekuntstiga siis klassikalist kuntsti ma liialt tihti ei kohta. Näitusel kus oleks ühendatud muusika ning kunst ei olnud ma varasemalt viibinud. Hindan teostes loovust ning emotsiooni mida see minule edasi kannab. Näituse väljapanek oli
Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid: " Hülgekütt", " Äreval ootel". Kõik kolm kunstnikku, J. Köler, A. L. Weizenberg ja A. Adamson, etendasid tähtsat rolli eesti rahvusliku kunsti sünnis. Kõik kolm kunstniku kajastasid oma töödes eestimaisust, olles rahvuslikult meelestatud. Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik kes pani aluse eesti portree- ja maastikumaalidele. Köler kajastas oma töödes eesti talupoja eluolu. Weizenberg ja Adamson olid eesti rahvusliku skulptuuri loojad, ka nende tööd olid eestiainelised.
Tulpi anatoomialoeng", "Öine vahtkond", "Danae" (lk 190, pilt 196), "Saskia punase kübaraga" Tähelepanu on koontatud inimese hingele palju on enesest portreid. "Autoportree Saskiaga" Holland Jan Vermeer van Delft(1632-1675) ilusad, rahulikud olustiku tööd igapäevane tegevustik on jäädvustatud. "Tüdruk pärliga" Willem Kalf natüürmordi viljeleja materjalid on hästi eristatavad. Hollandlased panid aluse maastikumaalidele Jacob van Ruisdael loodus/maastikumaalid lihtne loodus, silmapiir on alla keskjoone, meisterlikud pilved jne. Paulus Potter tõi maalikunsti loomad maalib enamasti Lehmi (hobused, koerad jms) Rokokoo ülepaisutatud Eestis oli samalajal Balti-saksa maalikunst Klassitsism Sai alguse 19.saj alguses. Antiigi vaimustus, tagasipöördumine ehedasse, puhtasse antiiki.
Piisavaid teateid hiina maastikukujunduse vormilistest elementidest - paviljonidest, tiikidest, kividest ja puudest ilmub alles Liu Sung dünastia ajal (420-479) Nankingis. Seal esindasid nad taoistlikke printsiipe, mis püüdsid inimest juhatada sügavamasse füüsilisse ja vaimsesse kontakti loodusega. Need põhimõtted olid kõige selgemalt esindatud 4.-5. saj budismis, eelkõige ch'an- budismi panteistlikus filosoofias. 4. sajandil AD soodustas maastikupoeetikasse ja maastikumaalidele tõlgendatu looduse väljendamise hindamist, mis muundati ümber aedadesse. 5. sajandil levis budism Indiast Hiinasse, sellega koos ka spirituaalsuse lai levik looduses. T'ang'i dünastia jooksul (618-907. a) oli aed paigaks, mis mõeldud mõtisklemiseks, õppimiseks, vaikuseks ja enesemääratlemiseks looduses. T'ang'i dünastia lõpupoole kujundati paljud aiad taoistlike teooriate järgi, mis propageerisid hingejõu e Dao surematust. Budismi tulekuga arenes
annaabi.ee 
