Camille Corot oli Prantsuse maastikumaaler. Sündis Pariisis 1796.a. Ta maalis pöördelisi kujundeid maastikumaalidel. Camille oli väikekodanlikust perekonnast. Tema vanemad pidasid väikefirmana poodi. Camille ei pidanud kunagi kannatama vaesuse all, kuna vanematel läks äri väga edukalt. Jean-Baptiste- Camille Corot Perioodil, kui Corot tegi veel enda jaoks selgeks kunsti tähendust, maastiku maalimine oli veel väga algses järgus. Hiljem maalides maastikumaale jagunesid need kahte leeri : 1) ajalooline maastik 2) realistlik maastik. Mingil perioodil õppis Corot omaealise
· korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina · odad, kiivrid, lipud, kilbid · poseeritud olemine · portreemaal · ajaloolised tsennid · lõvi ja korkapeadega kaunistatud toolid ROMANTISM: · lehvivad lipud · hobustel lehvivad lakad · taevas tormavad pilved · vesi maastikumaalidel REALISM: · lihtsad inimesed · moonutamata · tõelised · maastikumaalid · tööstustseenid, lihtrahvas IMPRESSIONISM: · udune · piirjooni pole · nähtavad pintslitõmbed · heledad värvid · inimeste ja maastiku kujutamine(tavaliste asjade kujutamine) SÜRREALISM: · alateadvuse otsingud · fantaasia ja värvirohke · ei olnud kindlaid piire · vaimukad objektid · mitte tõeline NAIVISM: · naiivne
reaalse, ühemõttelise ja käegakatsutavana. (2) Peamised zanrid Uued maalizanrid, mis 17. sajandil Hollandis tekkisid olid olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (3) Olustikumaal kujutas tavaliselt jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreedelt vaatab meile vastu rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuvilja ja muude toitudega, veinikarikaid, vaipu jne. Maastikumaalidel oli eriline koht meremaalil kuna Holland oli oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Portreekunst Üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandlane Frans Hals. (4) Hals oskas tabada momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgesti loetavad. Olustikumaal Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil,
,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga: · impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia, asjade ja nähtuste tõeline olemus; · eitasid kodanlikku elukorraldust. Paul Cezanne- püüdis edasi anda esemete struktuuri, rõhutas kontuure tumeda joonega, deformeerides teadlikult kujutatavat. Esemed tema natüürmortides sarnanaevad lihtsatele geomeetrilistele kujunditele ning maastikumaalidel on loodusvormis kujutatud suurte pindadena. Portreedes huvitas Cezanne'i ainult vormi edasi andmine, isiksuse sisemaailma ja meeleolu kujutamist ta ei taodelnud. ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad" Vincent van Gogh (1853-1890)- iseõppinud maalikunstnik. Varasemad tööd on sünged, maalitud tumedate pruunide toonidega. ,,Kartulisööjad" Impressionismi mõjul muutusid ta värvid puhtaks ja kirkaks ja eriliseks lemmikuks sai helekollane. Tema töödes kõik väreleb ja
Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Nii realismis kui ka maastikumaalis on tähtsal kohal väljanägemine, olgu see siis reaalne või ilustatud. Vaatlemine on see, mis peab vahendama sisemist ja välist maailma, vaimu ja mateeriat. Sageli on maastikumaalid muudetud ebainimlikuks, inimesi ja nende kannatusi näha pole. Mõlemad suunad muutsid mingil määral inimeste väärtusi, eks realism aitas inimestel aru saada, et alati pole välimus kõige tähtsam, vaid loeb sisu. Maastikumaalidel ei annagi loodust väga ilustada, sest see on juba loomulikult seda, aga need maalid näitavad kui võimas ja kaunis võib loodus olla. Realismi kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme, siis maalikunst oli sellele nagu tasakaaluks, pakkudes inimesele meelerahu. Realismi kunstivoolul oli ja on palju erinevaid esindajaid, kes igaüks annab realismile just talle omase värvingu. Palju realism muidugi ei erine, sest põhimõte on ju
Arkaadia karjused ühe antiikse jumalanna juuresolekul kummardunud hauakivi kohale, kuhu on kirjutatud: ,,Ma olen ka Arkaadias". Sümboolselt tähendas see seda, et surm on kõikjal. On ka ideaalmaastiku kui eraldi zanri looja. Seda tunti juba ka renessansskunstis väljamõeldud maastikku kasutati taustana. Teeb suuri maastikumaale. Maastikumaale tehti ATELJEEDES, õues vaid piirjooned!!! Harva on tema maastikumaalidel inimkujud e stafaazid, kui siis antiikkangelased = heroiline maastik: 4 maalist tsükkel "Neli aastaaega". Lorrain Ideaalmaastiku suurim meister. Kujutas ainult väljamõeldud maastikke. Heroiline maastikumaal oli nõrkuseks. Paljudele ideaalmaastikele on iseloomulik üks võte nurkades kulissid (puudesalud, ehitised vms), mille tagant avaneb lai vaade merele või mäele: "Hommik
° Vastandusid manerismile, vaatasid elu poole ° Idealiseerimine ° Palazzo Farnese laemaalid Sixtuse kabeli lae eeskuju ° Inimeste kehad idealiseeritud ° Arvukad maalitud arhitektuuridetailid ° Valgus tundub suunduvat kehadele altpoolt ° Illusionistlikud raamid ° Koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ° Antiikmütoloogilised freskod ° Maastiku foonil nt stafaazid maastikumaalidel ebaoluline lisa figuuridena ° Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn akadeemilise kunstile Guido Reni Lumemadonna koos Püha Lucia ja Maarja Magdaleenaga ° Oli mõjutatud Carracidest ° Ideaaliks Raffaeli looming Barokkstiili sisearhitektuur kasutas maalikunstnike teeneid ° Taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised, dekoratiivsed laemaalid ° Kuulsaim selliste maalide autor: Andrea del Pozzo ° Laefresko Saint' Ignazio kirikus Roomas
Idee leiutas Stephen Switzer, 1742. Parimad näited Le Petit Hameau. Robert Adam - Pitoreskne klassitsism ta võtab neo-palladionismi, aga rikastab seda oma käekirjaga. Aiakunstis arhitektuurielementide, aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte, millega taotletakse maalilist ebakorrapära. Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi. Inglise pargiarhitektuur Inglise park ja neo- palladionism käivad kokku. Ehk Inglise park käib neo-palladianistliku hoone juurde. Nt Stowe peahoone. Robert Adami neo-palladionism. 17. sajandi lõpus hakkas vormuma ka inglise park geomeetriliselt organiseerimata, pealtnäha looduslik, kuid mitte metsik. Inglise park on eelkõige maaliline (pitoreskne), nõudes eemalt vaadates looduslikku tasakaalustatud üldmuljesse ka hoone sobitumist
koos maalida. Maalidel "Vabrik Pontoise'i lähedal" ja "Oise'i jõgi Spate'is" maalis ta pildile nii paplid kui vabrikukorstnad, paigutades nad suht sarnaselt sellega ta vb tahtis öelda et tööstus võib looduses eksisteerida, isegi domineerida ilma loodust hävitamata. Viimases maalis on aga näha et kui puudelt on lehed langenud siis vabrik muutub koledaks ja ta ei suuda loodusega samastuda. Tema maal "Eeslisõit La Roche-Guyonis" kujutab klassivahesid. Maastikumaalidel tavalistest klassivahesid ei kujutatud. Vaesed lapsed peavad pealt vaatama kuidas rikkamad saavad eesliga sõita. Maali motiivideks on tavalise panoraamvaate asemel üksikud maastiku lõigud. "Punased katused" Puud varjavad maja vaated, selline käsitlus paneb meid maali pilguga puurima, kuid samas võib olla see ka rõhutatult kaasaegne maastikukäsitlus. Kunstnik teoreetikuna 1870 aastateteisest poolest muutusid tema tööd värvirikkamaks, tema teadmised värvuse,
annaabi.ee 
