kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud. Sama probleem kerkib ka Karula kuplistiku puhul. Otepää kõrgustiku kui reljeefi positiivse suurvormi piiri, mida väljendab tema jalam, täpsemal jälgimisel märkame kõrvalekaldumisi sellest piirist, mida kaardil üldjoontes edasi annab 100 m samakõrgusjoon. Neis kohtades läänes, põhjas ja idas, kus kõrgustiku jalam on selgemini välja kujunenud, jääb ta 100 m samakõrgusjoonest väljapoole.
dekoratiivsust taotlevaid elemente ja kujundusvõtteid. Pargi peaossa härrastemaja, aga mõnikord ka teiste hoonete ümbrusse on planeeritud sümmeetrilisi ornamentaalse teedevõrguga platsikesi, mis kaunistati mustriliste peenarde, pöetud hekkide ja põõsaste, tüvikvormide, dekoratiivvaaside ning paljude muude detailidega. Planeeritud täiendused osutusid tihti kujunduslikult vaid toretsevat laadi ilustusteks, mis pargiansambliga nõrgalt seotud. Parkide maastikulisse ossa planeeritud teed küll looklesid, moodustades korrektselt joonistatud ilusaid kaarjaid jooni, kuid jäid seetõttu tegelikus maastikusituatsioonis võõraks ning selle nüansse vähe arvestavaks. Need graafiliselt hästi peenelt välja töötatud plaanid annavad küll pargi üldise planeeringu, teedevõrgu ja puude-põõsaste masside paigutuse, kuid dendroloogilise osa iseloomustus puudub täielikult. Plaanidel ei ole eraldatud isegi leht- ja okaspuid, vaid kõik puud
annaabi.ee 
