Sarnane keskaegne aknasammas on leidnud koha 1909. aastal valminud stiilse maakivist viinavabriku paarisakna juures. Mainimist väärt on ka neogooti stiilis teravkaarakende ja sammastikuga valitsejamaja kauni puidust nikerdatud historitsistliku välisuksega. Sammastikuga on kujundatud ka paarsada meetrit eemal paiknev magasiait. Mõisakompleksi uhkuseks on selle kaguosas, Audru jõe saarel paiknev park. Jõe paisutamisega ning maastikukujundusega on sinna tekkinud maaliline mitmete saarte ja käärudega paistiik. Just tiigi poole avanes fassaadiga vana peahoone - selle kohal asetseb praegu 1950tel aastatel püstitatud ühekorruseline tellishoone, mis oma mahult osaliselt järgib ja kordab peahoone mõõtmeid ja proportsioone. See oli Audru mõisa Viinavabrik(1909)
perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja jahipaviljonist oma imelise krohvitud marmoriga. Noor hertsog Carl Eugen muutis hiljem sisekujundust oma maitse järele kui uus ajastu andis teed kergemale rokokoo stiilile. Seejärel moderniseeriti mitmed lossi ruumid klassikalise ja prantsuse ampiiristiilis kujundusega esimese Württembergi kuninga Friedrich I poolt. Originaalsed barokkstiilis aiad muudeti osaliselt Inglise maastikukujundusega - range sümmeetria ja maaliliselt istutatud taimede kombinatsioon on tänapäevalgi väga silmatorkav. See imeline hoone asub idüllilisel 72 hektarilisel parkide ja endiste jahimaade aladel. Läheduses asub keskaegne linn Marbach, Friedrich Schilleri, tuntud saksa poeedi, filosoofi, ajaloolase ning dramaturgi sünnikodu, kus on püsiv näitus Schilleri ja tema perekonna dokumentidest, portreedest, igapäevastest ning isiklikest esemetest.
on säilinud Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Tõenäoliselt jäi ,,kurja prouana" rahva mällu 2 Peter Gustavi poja, maanõunik Karl Otto von Stackelbergi (1797- 1865) abikaasa Wilhelmine (Minette ), sündinud vabapreili von Ungern- Sternberg (1804- 1881), kes oli ühtlasi oma mehe nõbu. Koos aiandusarhitektide ja adnikega tegeles ta Riisiperes maastikukujundusega 19. sajandi keskpaiku, kokku seitsmeteistkümne aasta jooksul, täiendades ulatuslikult juba varem rajatud inglise stiilis parki ja laiendades tiike. Tegusa naise 100. sünnipäeval paigaldati parki tema auks mälestuskivi. Rahvajutud loovad Stackelbergi (kellest 20. sajandi lõpu juttudes pr Riesenberg on saanud) juhitud tiigirajamisest mõnevõrra teistsuguse pildi kui romantilised reisikirjeldused. Osa töid on ilmselt toimunud ikalduse ja näljahäda ajal (1868. aastal?)
laekunud tulu, mida saab võrrelda aktsiate pealt laekuva dividendituluga. (Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2.Büroohoonete liigitusi Büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise moodused (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4-15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5 korrusega märkimisväärse maastikukujundusega hooneteks, uurimis- ja arendustegevusega tegelevateks 1-5 korruselisteks laboratooriumitega hooneteks ning eelmistele sarnasteks tehnilisteks büroodeks. Asukoha järgi on võimalik välja tuua keskses äripiirkonnas (CBD) asuvaid büroohooneid, kus asuvad valdav enamik suurimaid büroopindu. Teisena saab nimetada äärelinna büroohoonete piirkondi, mis valdavalt asuvad kiirteede ja äärelinna kaubanduskeskuste lähistel ning kus on
(Kuhlbach, Priske, Lauren 2002, 110) 1.2. Büroohoonete üldised liigitused Erinevatest büroohoonetest ülevaate andmiseks on järgnevalt esitatud mõned büroohoonete liigitamise meetodid (Toompark 2003): Hoonetüübi järgi saab büroohooneid eristada 1-3 korrusega madalateks hooneteks, 4- 15 korrusega keskmisteks hooneteks, kõrghooneteks, mille puhul on tavaliselt üle 20 korruse, 1-5 korrusega märkimisväärse maastikukujundusega hooneteks, 1-5 korruselisteks uurimis- ja arendustegevusega tegelevateks laboratooriumitega hooneteks ning eelmistele sarnasteks tehnilisteks büroodeks. Asukoha järgi on võimalik välja tuua keskses äripiirkonnas (CBD) asuvaid büroohooneid, kus asuvad valdav enamik suurimaid büroopindu. Teisena saab nimetada äärelinna büroohoonete piirkondi, mis asuvad valdavalt kiirteede ja äärelinna kaubanduskeskuste lähistel ning kus on valdavalt kasutatud madala või keskmise kõrgusega
maavalduste suurendamiseks kui sisesõjad protestantide ja katoliiklaste vahel, eriti Louis XIII ajal (1610-1643), mil kardinaliks-peaministriks oli Richelieu (1585-1642). Nn Richelieu linnak Rueil'is Pariisi lähedal - seda peetakse aiakunsti prantsusepärasuse esimeseks näiteks, millel on ka veel tugevad Itaalia mõjutused. Seal arendati välja terved kanalite süsteemid. Eluhoone laiendus rajati Richelieu arhitekt Jacques Lemercier' poolt 1620- ndatel koos maastikukujundusega, teadaolevalt on tema loodud sealsed kuulsad arhitektuursed grotid. Richelieu lasi vana aeda suurendada rohkem kui poole võrra, neid jäi eraldama üle 800 m pikkune Grand Avenue, mis lõppes nn Teokarpide grotiga. Groti sissepääs oli kujundatud suure looma avatud suuna, see sageli kasutatav võte sümboliseeris sissepääsu allilma. Seest oli grott kujundatud karpide ja tigude kodadega. Aed järgis siiski ka prantsuse traditsioone, esinedes
annaabi.ee 
