Moodustamine: Eelkäijateks olid Halliste puisniidu botaaniline kaitseala (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera ja Öördi ). Soomaa kaitseala loomise idee algataja oli Eesti Looduse Fondi (ELF). Halliste puisniit Rahvuspargi põhieesmärgid: Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Kultuuripärand Soomaa koha- ja paiganimed on oluline osa pärandist, mis on hääbumas koos traditsioonilise maastikukasutuse muutusega. Johann Köleri majamuuseum: Soomaa kagupiiril Vastemõisa vallas Ivaski külas Lubjassaares asub Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri lapsepõlvekodu. Talumuuseum on nn. "Soomaa väravateks" sellest piirkonnast sisenetakse rahvusparki. Puutumatu LOODUS ja sajandite VAIKUS! Üleujutus Soomaal Siberi võhumõõk Navesti jõgi Soomaa Soomaa rahvuspargi kaart
Maastikuarhitektuur Eestis. Maastikuarhitektuur-teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Püüab inimmõju ja looduslikke objekte omavahel kooskõlas arendada, et inimesel oleks meelepärane Maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume.Seega maastikuarhitektuur tegeleb: maastiku sihipärase kujundamisega - inimesele funktsionaalselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt soodsaks keskkonnaks, maastikukasutuse sellekohase suunamisega, tehislike vormide seostamise loodusega. Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja kavandada inimtegevust, et see oleks • visuaalselt kui funktsionaalselt vastuvõetav, loodusele võimalikult kahjutu Maastikuarhitektid kavandavad: • puhkealasid ja matkaradasid, • kujundavad parke, puhkemetsi ja golfiväljakuid • planeerivad jalgrattatee või maantee paigutust maastikul • kujundavad teede ümbrust
kolhoosimaastikud ning postmodernistlikud maastikud. Mis see maastik siis on? Maastik on inimese jalooduse suhte peegeldus. Looduslike ja kultuuriliste protsesside koosmõju tulemus. Mineviku, oleviku ja tuleviku ühiskoht. Maastik on kokkulepe: elitistlik või demokraatlik? Harmoonia või konflikt? Kellel on õigus? Maastiku väärtused: igal maastikul on oma väärtused, mis aitavad inimestel või inimgruppidel rahuldada teatud soove ja vajadusi. Säästliku maastikukasutuse põhinõudeks on maastku väärtuste kasutamine ilma neid lõplikult hävitamata. Maastik kui ressurss. Kruus ja põlevkivi on ressurss, ka maastik on ressurss- turismindus. Kui Haanja kasvaks lihtsalt võssa, siis turist sinna ei läheks. Kui palju peaks riik panema abstraktset raha maastikku hooldusesse, nt niitma. Kui ei paiguta sinna raha, siis hakkab mujalt raha jäämata saamata, nt turimsi arvelt. Peame sinna ka investeerima, et tagasi saada. Väärtuslikud maastikud Kõik
Väärtusanalüüsi eesmärgiks on kaardistada maastikus leiduvad erinevad maakasutushuvid, nende huvidega seotud maastikuväärtused ja konfliktid. Konfliktide lahendamise või minimeerimise kaudu leitakse võimalusi erinevate maakasutushuvide kooseksisteerimiseks ja/ või uue maakasutuse sobitamine olemasolevasse konteksti (lokaliseerimisfaktorite analüüsi võib pidada ka väärtusanalüüsi alamtüübiks). Väärtuste analüüs võib toimuda a ka ühe või osade maastikukasutuse huvigruppide vajadustest lähtudes. Üheks selliseks näiteks on väärtuslike maastike määratlemine maakondades, kus töömahu piiramiseks vaadeldakse maastikus kultuurilis-ajaloolisest, rekreatiivsest, esteetilisest ja looduslikust (vähem) aspektist. Ei käsitleta aga mitmeid teisi maastikus esinevaid maakasutushuvisid ja väärtusi, nt põllumajanduslik maakasutus, logistiline maakasutus jpt.
annaabi.ee 
