KEILA KOOL 9c klass Nimi EESTI MAASTIKUKAITSEALAD Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Maastikukaitsalad....................................................................................3 2. Vooremaa maastikukaitseala...................................................................3 3. Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4 ...
Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur, inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja keskonna objekte. Maastiku puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuloodus on laiemas tähenduses kompleksne looduskaitsevaldkond mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure eetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovitamute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimise, reguleerimises ja pptimeerimises, selles rakendatakse klassikalise loodukaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskonnakaitse abinõusid.
looduskasutust kui ka teoreetiliselt igakülgset loodushoiupropagandat ja -haridust. Kitsamas ja esialgsemas tähenduses mõeldakse maastikukaitse all kaunite või ainukordsete või piirkonnale eriti tüüpiliste alade kaitset ja säilitamist, mis teostub tavaliselt mitmesuguste kaitsealade kaudu. Nüüdisajal hõlmab maastikukaitse neile lisaks ka maastikuplaneerimist, maastikuhooldust, ruumilist planeerimist ja maastikuanalüüsi. Osa maailma looduskaitseteoreetikuid on samastanud maastikukaitset kogu looduskaitsega. Jäätmete mõju keskkonnale. Jäätmed mõjuvad keskkonnale laastavalt. Prügilates maapinda imbuvad vedelad ained jõuavad läbi maapinna põhjavette, mis muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Jäätmete mahapanek mitteettenähtud kohtades, nagu mets ja muud ökotoobid, võib põhjustada taimkatte hävimist või liikide kadumist, kuna ei suuda sellises keskkonnas hakkama saada. Jäätmed paisatakse ka veekogudesse, mis saastavad sealset elukeskkonda või
Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa).Igal maastikul on oma teket ja arengut kajastav struktuur.Inimühiskonna jaoks on see ressursse tootev, keskkonda taastootev ja geenifondi säilitav süsteem, peamisi säästliku loodusvarakasutuse ja kk-kaitse objekte. Maastike jaotamine- eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset · Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises,reguleerimises ja optimeerimises,
saamist alustama lahingutegevust; ülesande täitmiseks vajalike ette- valmistustega tuleb alustada võimalikult vara; 4) head kaitset vastase otselaske- ja kaudtulerelvade tule eest – üles- ande täitmisel peab võimalikult hästi ära kasutama kaitserajatisi ning kaitset, mida maastik pakub; 5) relvastuse efektiivset kasutamist – tuleb arvestada kasutada olevate relvade tulejõudu, olukorda ja maastikukaitset; 6) valmisolekut ja võimet tegutseda rühmast eraldatuna; 7) oskust kasutada TBK-kaitsevahendeid; 8) oskust säilitada lahinguvõimsust vastase TBK-rünnaku korral; 9) oskust ümber käia tsiviilisikutega erinevate lahinguliikide puhul. 6 1.1 STRUKTUURID JALAVÄEJAGU Jalaväejao koosseisu kuulub jaoülem, pooljaoülem, kuulipildur ja tanki tõr- jujad, jaosanitar ja laskurid. Jagu võitleb rühma koosseisus ja täidab jaole
Maastikud sisaldavad ökotone st. kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevööndeist, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Maastike puhul eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset. Maastikuhooldus (1) laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises, selles rakendatakse klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid.
annaabi.ee 
