Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta. Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. Inimmõju : pos. ja neg. Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Vatamisväärsused. Elistvereloomapark. Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele . Click to edit Master text styles
on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure eetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovitamute kaasnähtuste vältimine. Maastikuhooldus seisneb maastiku muutuste planeerimise, reguleerimises ja pptimeerimises, selles rakendatakse klassikalise loodukaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskonnakaitse abinõusid. Maastikukaitse on maasikukujundamise ja hooldamine abinõud, maastikuhoolduse ennetev osa. Maastikukaitse kujunev määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleks arvestada Eestis oleks kasvukotade ning elupaikade säilitamine, mis võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. Säilitada kultuurmaastikes saarekestena looduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potensiaaliga maastikuosad. Ning kui looduslikke
asukoht antakse kaardil. Rannikumaastik jaguneb kiiresti muutuvaks nüüdisrannaks ja vanade rannamoodustistega rannikualaks, mis muutub aeglasemini. 3.Põllumajandusmaastike seire - eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest seisundist. 24 seireala. Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 8. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on: • suure tootlikkusega • stabiilsusega • suure esteetilise väärtusega • mitmekesine Ühtlasi on vajalik vältida intensiivsest maakasutusest tulenevaid soovimatuid kaasnähtusi (reostus jm.). Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimises
Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid ● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava ● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) ● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) ● Puhkealad ja nende kujundamine ● Karjääride rekultiveerimine ● Planeeringud ● Ruumilised keskkonnameetmed jne Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne Maastikuhooldus ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine (maastikutaastamine) või eemaldamine ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
Vastutuse võtmine uuritavate paikade turvalisuse eest. Uuringute eesmärk Koguda teaduslikke andmeid pühapaiga asukoha, koosseisu, seisundi ja sellega seotud vaimse pärandi kohta nende hoidmiseks, tutvustamiseks ja taastamiseks. Andmete kogumine ei tohiks halba teha inimestele, pühapaikadele ega nendega seotud traditsioonidele. Peamine eesmärk: inimese ja rahvuse, k.a põlisrahva heaolu. Uuringute väljundid: Muinsuskaitse ja looduskaitse alla võtmine Kaitse ja maastikuhoolduse korraldamine Teadustöö Pärandi tagasi andmine kogukonnale Pühapaiga teadlik kasutamine Tööde järgud: Andmete koondamine enne välitöödele minekut. Kogu teave, mis varem selle pühapaiga kohta talletatud, kroonikad, ajalooürikud, ajalookirjandus, kaardid jne. Välitööde ette valmistamine – puudutab seadmeid, inimesi, koostöövõrgustikku Välitööd – maastikul liikumine, külades inimeste küsitlemine, paikade kaardistamine Kameraaltööd Järeltööd Andmete koondamine
Maastiku määratlus Euroopa maastiku konventsioonis. Maastikuna käsitletakse inimeste poolt tajutavat, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel kujunenud iseloomulikku ala. See definitsioon peegeldab mõtet, et maastik areneb ajas, vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Samuti rõhutatakse, et maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos mitte eraldi. Maastikuhooldus ja selle vajadus. Maastikuhoolduse olulisemad tegevused. Eesti maastike mitmekesisuse allikad. Erinevad lähenemised maastiku käsitlemisel: loodusmaastik ja kultuurmaastik. Millised tegurid muudavad maastikku. Maastikud ajas. Maastikumuutused. Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud. Maastikumuutuste olemus, põhjused ja nende ennustamine. Eesti maastike muutused. Maastike muutused maailmas ja Eestis. Maastiku muutmise juhttegurid XX saj. Eestis. Ruumilised protsessid maastiku muutumises.
·maastiku üksuste piirjooned (sirged, sopilised jne.) suure osa ülejäänud Euroopas peaaegu juba kadunud maastikutüüpide säilimisest (nt sood, poollooduslikud kooslustega alad) 25. Maastikuseire Eestis. Seire liigid, eesmärgid. Seire peamised tulemused. 26. Maastikuhoolduse eesmärk. Maastikukaitse eesmärk. Erinevad kaitsealad. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine · Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. · Looduskaitseala (138) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla
vaatlus) Praktiline väljund – rakendatavus! Üldlähenemine Väärtuslikud maastikud Kogu maastik Väärtustatud maastik Väärtuslikud elemendid Ohud, probleemid (veekogudega seonduvad, põllumajandusmaastikuga seonduvad, linnamaastik) Tegevused (maastikuhooldusplaan, planeerimine, maastikukujundus, maastiku taastamine Meetmed, abinõud (põllumajandus-keskkonna programm, maahooldustoetused, pool-looduslike alade toetus) Maastikuhoolduse eesmärgid Väärtuste säilitamine ja taastamine *Probleemide leevendamine ja kaotamine *Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) *Väärtuslik elukeskkond Maastiku taastamistööde protsess *Probleemi määratlemine ja projekti eesmärgi püstitamine *Taustainformatsiooni kogumine *Varasemate analoogsete projektide uurimine *Paiga inventuur ja analüüs (kaartide analüüs, arheoloogilised kaevamised, paleorekonstruktsioonid, jne)
· Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959).
magevee tarbimine on suurenenud umbes 30 korda.Vee kättesaadavuse kõrval on probleemiks vee kvaliteet ja selle seoses inimese tervisega.Vee kõrge nitraadisisaldus on probleemiks ka tööstusriikides. Veekaitse juriidilised, majanduslikud, tehnilised ja maaparandusmeetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. 66. Maastikukaitse-maastiku hooldamise ja kujundamise abinõud maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastik-1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa)
· Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. · Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. · Käitumisökoloogia (behavioral ecology) · Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. · Üldökoloogia ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatsov 1944, Odum 1959).
• Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. • Geoökoloogia e. Maastikuökoloogia (landscape ecology) - ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. • Käitumisökoloogia (behavioral ecology) • Globaalökoloogia e. Biosfääriökoloogia (ecosystem ecology) – ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi (megaökosüsteemi) elukeskkonnana. • Üldökoloogia – ökoloogia keskne haru, uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi, kõigil looduse süsteemtasandeil kehtivaid seaduspärasusi. Termin: Möbius 1875, Tansley 1935, Sukatšov 1944, Odum 1959).
ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning tähelepanuta ei jää ka loomade, lindude, taimede ja inimese areng jääajast tänapäevani (Mets 2011). 7. Inimmõju: positiivne ja negatiivne Nõukogude ajal kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära kui tervikut. Just Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Põllumajandusmaastikus leidsid väärtustamist maastiku olulised elemendid, nagu metsatukad, mõisakompleksid ja ajalooline asutus. Seega oli maastikukultuurist saanud tootmiskultuuri osa (Kalda & Ilves ). 12 Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on
arhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jne. võtetega. Maastikuhooldus laiemas tähenduses on kompleksne loodus-kaitsevaldkond, mille eesmärgiks on kujundada kultuurmaastik, mis on: • suure tootlikkusega • suure esteetilise väärtusega • stabiilsusega • mitmekesine Maastikuhooldus seisneb: 1. maastike muutuste planeerimises 2. maastike muutuste reguleerimine Maastikukaitse - maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse määratav kaitsealadel. Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks Eesti kaitsealad: • Rahvuspark 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Matsalu Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. • Looduskaitseala (131) tuntumad on Viidumäe, Nigula ja Endla
maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastiku-planeerimise piirvaldkond, ka rakendus kunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitsemaastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks: Aagriculture, põllumajandusmaastikud Fforestry, metsamaastikud Cconservation, kaitstav loodusmaastik
litosfäär, vahevöö ja tuum. Iga g. jaotub kontsentrilisteks osadeks. G-dena käsitatakse ka biosfääri ja maastikusfääri, pedosfääri (muldkonda) ja fütogeosfääri (taimedega maastikusfääriosa). Geoökoloogia e. maastikuökoloogia ökoloogia ja maastikuteaduse piirteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele. GMO geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks. Globaalprobleemid nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. G-d on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg, näit. loodusvarade nappus, energiakriis, keskkonnakriis, nälg. Globaalökoloogia e
Saksa Linnukaitseseadus. Ernst Rudorff (1840-1916): "Moodsa elu suhetest loodusega.” 1888.a võttis esimesena kasutusele termini "looduskaitse". Wilhelm Wetekamp: 1898.a. aastal - riigiparkide asutamine (Ameerika rahvusparkide eeskujul). Hugo Conwentzi (1855-1922): "Loodusmälestiste kahjustamisest ja ettepanekud nende säilitamiseks." 1906 Preisi Loodusmälestiste Hooldamise riiklik asutus. 1909 Loodi ühing “Looduskaitsepark.” 1960 Saksa Looduskaitse Liit. 1953 Maastikuhoolduse Liiduasutus. Loodushoiu areng Ameerikas: Looduslike varude kaitse, looduse ilu, kaunid maastikud. Rahvuspargid. Metsik loodus. 1832 suleti Arkansases juurdepääs kuumavee allikatele. 1864 Yosemite’ org Californias. 1972 Yellowstone’ rahvuspark. 1885 Riigiparkide moodustamine. 1924 Metsiku looduse reservaat. Teaduslikud organisatsioonid: 1870 Ameerika Kalanduse Selts, 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit, 1885 Rakendusornitoloogia ja -mammaloogia osakond, 1886 Metsaamet
Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate haruldaste taime ja loomaliikide kohta. 1966 ilmusid esimesed raamatud. Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta levik, uurituse aste, seisund jne. Punasel raamatul pole seadusandlikku jõudu. Maastikukaitse Maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi 3. Jätte puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsioaaliga maastikuosad 4
heakorra-, kasside ja koerade jt pidamise eeskirju. 162. Milliseid valitsusväliseid keskkonna organistasioone te teate Eestis ja millega need tegelvad? V: Eesti loodusuurijate selts- tegelvad looduse uurimisega. Eesti looduskaitse selts- tegelevad ühiskondliku ja teadusliku tegevuse arendamisegaökoloogia ning säästva looduskasutuse, looduskaitse ja maastikuhoolduse valdkondades. 163. Milliseid valitsusväliseid välismaised keskkonnaorganistsioone te teate ja millega need tegelevad? · Greenpeace- eesmärk kaitsta loodust, keskkonda ja rahu maailmas. · Maailma looduse fond- viivad ellu ohustatud liikide kaitseprojekte ja algatab looduskaitse alade asutamist arengumaades. · Maailma looduskaitse liit- looduskaitse alase tegevuse kordineerimine ja
heakorra-, kasside ja koerade jt pidamise eeskirju. 161. Milliseid valitsusväliseid keskkonna organistasioone te teate Eestis ja millega need tegelvad? V: Eesti loodusuurijate selts- tegelvad looduse uurimisega. Eesti looduskaitse selts- tegelevad ühiskondliku ja teadusliku tegevuse arendamisegaökoloogia ning säästva looduskasutuse, looduskaitse ja maastikuhoolduse valdkondades. 162. Milliseid valitsusväliseid välismaised keskkonnaorganistsioone te teate ja millega need tegelevad? · Greenpeace- eesmärk kaitsta loodust, keskkonda ja rahu maailmas. · Maailma looduse fond- viivad ellu ohustatud liikide kaitseprojekte ja algatab looduskaitse alade asutamist arengumaades. · Maailma looduskaitse liit- looduskaitse alase tegevuse kordineerimine ja
ehituslubasid ning annab välja heakorra-, kasside ja koerade jt pidamise eeskirju. 162. Milliseid valitsusväliseid keskkonna organistasioone te teate Eestis ja millega need tegelvad? V: Eesti loodusuurijate selts- tegelvad looduse uurimisega. Eesti looduskaitse selts- tegelevad ühiskondliku ja teadusliku tegevuse arendamisegaökoloogia ning säästva looduskasutuse, looduskaitse ja maastikuhoolduse valdkondades. 163. Milliseid valitsusväliseid välismaised keskkonnaorganistsioone te teate ja millega need tegelevad? · Greenpeace- eesmärk kaitsta loodust, keskkonda ja rahu maailmas. · Maailma looduse fond- viivad ellu ohustatud liikide kaitseprojekte ja algatab looduskaitse alade asutamist arengumaades. · Maailma looduskaitse liit- looduskaitse alase tegevuse kordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine.
Metsade istutamine, tühjade alade 2. Vahe- ja järelkultuuride kasvatamine rekultiveerimine. 3. Põllukaitseribad 7. Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine 20 MAASTIKU KAITSE Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuökoloogilised printsiibid: 1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. 2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi. 3
klassikalise looduskaitse, otstarbeka looduskasutuse ja keskkonnakaitse abinõusid. (2) Kitsamas tähenduses kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehniliste jms. võtetega. Maastikuarhitektuur arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala. Sobitab tehis- ja looduslikke objekte maastikku, arvestades esteetika, ökonoomika ja ökoloogia nõudeid. Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Looduslikke maastikke võib eristada lähtekivimi, mulla jne. alusel üldiselt selle komponendi alusel, mille järgi lihtsam eristada. Tavaliselt reljeefi järgi. Haanja ja Otepää kõrgustikud, Põhja-Eesti moreentasandik, Skandinaavia mägismaa jne. Täpsemaid ja põhjalikumaid teadmisi vajab kivimi st. lähtekivimi järgi eristamine. Põhja-Eesti
Selliseid parke oleks tema arvates otstarbekas ilustada mitte antiiksete monumentide ja templitega, vaid mälestusmärkidega rahva oma ajaloost. Üks esimesi, kes seda soovitust kuulda võttis oli: Peter Joseph Lenné (1789-1866), botaanik ja professionaalne pargikujundaja Bonnist Saksamaalt. Pani aluse aednikukoolile Potsdamis - Kuninglik Aednike Õppeasutus (Königliche Gärtner-Lehranstalt), mis on üle pooleteise sajandi olnud aia- ja maastikukujunduse ning maastikuhoolduse vaimseks selgrooks kuni tänapäevani. Lenné oli huvitatud ka kodumaiste puuviljasortide aretamisest. Wilhelm III teenistuses hakkas ta koos arhitekt K. F. Schinkel'iga parkidega "ilustama" Potsdami ja Berliini lähiümbrust. Seejuures oli määrava tähtsusega tema panus rahvapargi loomise ja arendamise kui põhimõtteliselt uue ülesande lahendamise näol. Juba esimeste tööde juures Potsdamis (Neuer Garten, 1816) pidas Lenné silmas pargi tihedat sidet ümbrusega
annaabi.ee 
