heledale taustpinnale teha must markeering. Nende keskkohale määratakse geodeetilised koordinaadid. Tugipunkte kasutatakse aerofotode plaaniliseks või plaanilis-kõrguseliseks sidumiseks. 5. Fotogramm-meetrilised fototooted ja nende kasutusvõimalused. Fototooded jagunevad: · aerofotod lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinnafoto, mille järgi on võimalik koostada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane · fotomosaiigid maastikufotod, mis on saadud mitmete järjestikuste fotode kattumisalade ühtseks pildiks monteerimisel. · Satelliitpilt igasugune mustvalge või värvifoto, kus igale värvile vastab teatav kood elektromagnetilisest spektrist · Parandatud foto kaldenurgast tulenevad vead on eemaldatud · Ortofoto maapinnapildid, kust on eemaldatud on perspektiivi aspektid · Ortofotomosaiik järjestikused ortofotod on moneeritud kokku üheks suureks pildiks
olevaid objekte/subjekte. Holistlikum. Pigem aasiamaades. o Madal horisont – tähelepanu pildil on suunatud konkreetsetele kesksetele objektidele. o Sama muster ka figuuride suurusega seotud (suurem, kontekstist eralduvam – läänemaades). o Välistamaks vanadel maalidel moetrendide vms mõju, lasti lastel 5 min jooksul joonistada pilt. Samad tulemused. Maastikufotod (st linnad), neile tehti ’particle analysis’, millest ilmnes, et Jaapani fotodel oli tunduvalt rohkem detaile/objekte kui USA fotodel, ie inimesed saavad erinevaid visuaalseid signaale juba keskkonnast kus nad elavad. „Change blindness“ – võimetus märgata muudatusi stseenis (nii esi- kui tagaplaanil). Lennujaamapiltide katsest ilmnes, et: 1. jaapanlased märkasid rohkem muudatusi tagaplaanil, kui ameeriklased, 2