Juhan Liiv
lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske,
tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Ta suutis poeetilise tunnetuse anda kõige
igapäevasemale ainestikule, J. Liiv luuletas tavalistest elunähtustest, ei otsinud
loodusest erakordselt ilusaid või võimsaid objekte, nagu see oli omane romantikutele.
Tema loodusluules on kirjaniku lähema ja kaugemakoduümbruse tüüpilisemad
maastikudetailid.
Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Ta on loonud luuletusi kõigist
aastaaegadest. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas.
Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja
nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase
lehesajuga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu.
3
Kirjanik armastas vett
annaabi.ee 
