Spordi ajalugu aastaarvud
spordialal kogemusi omavad inimesed. Spordierialasektsioonide loomist võib lugeda antud
spordiala organiseeritud tegevuse taastamiseks (alustamiseks) tolleaegses Eestis. Loodi esimesed
5 lastespordi-kooli. Sporditöötajate koolitamist alustas Tallinna Kehakultuuritehnikum. Ilmus
ajakirja "Kehakultuur" esimene sõjajärgne number. Tegevust Eestis alustas ÜVSÜ
"Tööjõureservid" Eesti Vabariiklik Nõukogu. Välis-Eestis hakati korraldama organiseeritud
sporditegevust
1946 Loodi maasportlaste spordiühing VSÜ "Jõud"
1947 Välis-Eestlased pääsesid iseseisva Eesti esindusena MM-võistlustele laskmises. Osa võtta
lubati küll ainult individuaalselt. Võideti 5 kuldmedalit
1948 Tallinna Kehakultuuritehnikumis lõpetas I lend sporditöötajaid. Ilmumist alustas
"Kehakultuurlase aastaraamat"
1949 Tartu Riikliku Ülikooli Spordiklubi korvpallimeeskond tuli NSVL meistriks korvpallis.
Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri-ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Aleksei Shishkin.