kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb leida piisavalt suur ala, kus talvel ei trambita peal ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise ees Slide 7 Seda ülesannet täidab aurusti . Madala temperatuuriga ja rõhuga külmaagens kulgeb läbi aurusti ja soojeneb. Aurusti saab energiat soojusülekande teel (õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem külmaagensi temperatuurist) ja õhu niiskuse kondenseerumisest aurusti pinnale.
abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu. Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna konstantne (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Maakollektori paigaldamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur maa-ala. Soojuspump vajab soojusenergia pumpamiseks (kompressori tööks) elektrienergiat. Kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Maasoojuspump võimaldab küttekulusid vähendada kuni 80%. Maasoojuspump ehk maaküte on turvaline, mugav, keskkonnasõbralik ja peaaegu hooldusvaba küttelahendus.
elanike kütmisharjumustest, elamu välispiirete sooja- ja õhupidavusest, kütteallika massiivsusest (või soojusmahtuvusest). Kõige suurem sisetemperatuuri ja siseõhu suhtelise niiskuse kõikumine esines soojustamata elamus, mida köeti metallist õhkküttekaminaga (väike soojusmahtuvus) ja kõige stabiilsem sisetemperatuur ja siseniiskus oli soojustatud ja tihendatud elamus, mida köeti maasoojuspumbaga (vt Joonis 3.18). Soojustamata ja väikse soojusmahtuvusega küttekehaga köetava elamu temperatuuri kõikumine sõltub oluliselt välistemperatuurist, olles suurem madalamatel temperatuuridel. Soojustatud ja stabiilset õhutemperatuuri hoidev maaküte tagab aastaringselt stabiilse sisetemperatuuri.
annaabi.ee 
