"maasikarohked" - 1 õppematerjal

Eesti taimkate

suureneb liikide arv tunduvalt juurde tulevad põdrakanep, kilpjalg. Kõrrelised jäneskastik ja võnkvars raskendavad oluliselt metsa uuenemist. Mustika kkt.-s hakkavad vohama pohl, põdrakanep ja kõrrelised, jäneskastik ja võnkvars. Laanemetsades suureneb raie tagajärjel oluliselt metskastiku ja maasika osakaal, niiskemates laanemetsades hakkab vohama naat. Looduslik uuenemine toimub kase, haava ja halli lepaga. Laanemetsade hulka kuuluvad ka sürjametsad9, mille raiestikud on eriti maasikarohked. Salumetsade raiestikel ei ole erilisi muutusi. Üldjoontes suureneb kõrreliste osatähtsus, mille tõttu on raskendatud ka puude seemneline uuenemine. Lehtpuumetsades toimub uuenemine sageli kännuvõsudest. Tüüpiliseks vegetatiivseks uuenejaks on soovikumetsad. Metsades, kus kasvavad turbasamblad, vahetuvad varjulembesed taimed pärast raiet valguslembestega. Põlemine Pinnatuli kahjustab puude juuri, ladvatuli tervet puud ning maa-alune tuli puude maa-aluseid juuri