esimees. 1919. aastal valiti ta Tööerakonna nimekirja järgi Asutava Kogu liikmeks. Biograafilised andmed On mõistetav, et laialdaste kogemustega silmapaistev agronoom Th. Pool valiti Eesti Vabariigi algaastatel I, II ja III Riigikogu liikmeks, ning et ta oli kutsutud põllutööministri kohale, kus ta töötas aastail 1919- 1921 vastavalt 0. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse kabinetis. Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu maareformiseadus (25. okt. 1919.a.), mis oli oma olemuselt kapitalistlikes riikides teostatuist radikaalseim. Jaotamisele kuulus 2,3 miljonit hektarit maad. Ministrina osales Pool ka Eesti Vabariigi põllumajanduse katseasjanduse sihtjoonte ja katsepunktide võrgu väljakujundamisel. Biograafilised andmed Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana ja aastail
iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Maanõukogu tegutses kuni Asutava Kogu kokkutulekuni 23. aprillil 1919. Maanõukogu protokollid avaldati 1935. aastal ja faksiimilena Torontos 1990. aastal. Vabadussõja ajal 1919. aasta aprillis valitud Eesti Asutav Kogu pani eesti riiklusele vormilise aluse. Võeti vastu deklaratsioon Eesti riiklikust iseseisvusest, milles maailmale selgitati Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi, seadustati riigi valitsemise ajutine kord, kiideti heaks maareformiseadus, millega kaotati baltisaksa mõisnike maaomand. 15. juunil 1920 kinnitati Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu tegutses kui parlament, kõigi viie istungjärgu protokollid koos lisade ja registritega avaldati viies köites aastail 1919-1920. 1990. aastal andis Eesti Muinsuskaitse Selts välja dokumentide kogumiku ,,Asutav Kogu 70". Maanõukogu ja Asutava Kogu tähtsamad dokumendid on avaldatud ka
annaabi.ee 
