"maarajooniks" - 1 õppematerjal

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Suurem osa Petserimaad anti Venemaale, Eestile jäänu liideti Võrumaaga. Mitu maakonda poolitati. Maavallad jagati külanõukogudeks, luues juurde haldusjaotuse kolmanda astme. Uuesti taastati alevi kategooria; senistelt linnadelt küll seda nimetust ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959