Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele. Linnastumise esimene järk: Rahvaarv kasvab, inimesi jätkub nii linna kui ka male. Teine järk: rahvaarv ei kasva enam kuigi kiiresti, inimesi jätkub ainult linnade jaoks. Paljud talud ja külad kaovad. Lõppjärk: Rahvaarv enam ei kasva. Küla inimesed hakkavad käima linnas tool, küladesse asub elama linlasi. Ülelinnastumine kui linnadesse asub rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Põhja riigid suuri linnu ja linnastuid on väga palju, väikelinnad on lülitatud linnastutesse. Kasvavad eeslinnad. Ülelinnastumist esineb harva. Riigid muutuvad üheks suureks linnastuks või linnastute liiduks. Arengumaad: Ladina-Ameerika palju ülerahvastumist, linnadevõrk hõre. Lõuna- ja Kagu Aasia tihe linnadevõrk, tekib vähe uusi linnu, ülelinnastumist vähe. Must Aafrika linnad noored, linnu vähe
Tkaid (Jaapani idarannikul Tky ja Osaka vahel) ChiPitts (USA-s Suur järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) 9. Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti. Linnade elanikkonna ülikiire kasvu põhjuseks on see, et linnadesse kolib tööd ja paremaid elutingimusi otsides rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Kõrge sündimuse tõttu on ka nendes piirkondades loomulik iive väga suur. 10. 11. Agul on linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja immigrandid ning kus hoonestus ja heakord on märksa kehvemad. 12. Ärila ehk kesklinn, on koht kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtete peakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid. 13
· Tasakaallinnastumise käigus toimub tasakaalustatud areng linnaregiooni keskuse ja tagamaa vahel. Suuremat tähelepanu pööratakse säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Ülelinnastumine · Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. · Kohalikud võimud ei suuda tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö ega elukohti. · Selle põhjuseks on see, et linnadesse kolib palju maarahvastikku, kui linnad suudavad neile rakendust leida. · Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid on puudulik veevärk, kanalisatsioon, elektrivarustus ning seetõttu levivad haigused. · Töö- ja elukohtade puuduse tõttu tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, kuhu koguneb marginaalne rahvastik. Slumm ülelinnastumise tagajärg Video Calcutta slummist: http://www.youtube.com/watch?v=syCeYGwquo4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wadala_slums_-_Mumbai.jpg
asukohast ja suurusest. Et Põhja-Eestis tekkis linnu rohkem, on ka rahvastiku üldine tihedus seal märksa suurem kui Lõuna-Eestis. Üsna varakult kujunes Eesti kohta suur tihedus Harjumaal, nõukogude ajal ka Ida-Virumaa põhjaosas. Kuid säilinud ja isegi teravnenud on ka rahvastiku tiheduse erinevused viljakate maa-alade ja suurte soode, rabade ja metsade maastike vahel. Viljakatel maadel tekkis nimelt rohkem linnu, olgu või väikesi, sealt lahkus vähem inimesi mujale, nii et ka maarahvastikku säilis rohkem. Viimasel ajal kasvab linnade, eriti just suurlinnade mõju rahvastiku paiknemisele veelgi. Isegi maarahvastik hakkab eelistama just linnalähedasi, mitte niivõrd viljakaid alasid. Tühjaks kipuvad jääma mitte üksnes soode, rabade ja metsade alad, vaid ka suurtest linnadest eemal asuvad, ehkki viljakad piirkonnad. Eestis on see areng küll veel algusjärgus, kuid rahvastiku koondumine Tallinna ümbrusesse, Harjumaale on juba selgesti märgatav
annaabi.ee 
