Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest  pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) ; von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister.Juhtis  sõda   Venemaaga   1501­03. ; indulgents - patulunastuskiri ; 1517 - reformatsiooni ehk usupuhastuse algus ; 1535 – Esimene eestikeelneraamat ; Pildirüüste –uue usu toomine, eelmised pildid mis seal olid viidi välja ja pandi põlema.
Maapäev - kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil.
Maapäev – maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid.
Maapäev - 1917-1919 Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920) Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: • Maaseadus (1919) • EV põhiseadus • Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik.
Maapäev - Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.
Maapäev - November 1917 otsustas maapäev asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseivumise poole,toimusid eesti esimene parlamentaarne rahvaesitus maanõukogu ehk maapäeva valimised, mis oli 62 liimeline, maapäev nimetas ametisse täidesaatvat võimu
Maapäev - kompetentsi kuusus- kaitse korraldamine välisvaenlaste vastu; maahärrade omavaheliste tülide lahendamine; maahärrade seisuste ja linnadevaheliste küsimuste lahendamine; talupoegade küsimuste lahendamine; usulised küsimused.
Maapäev – kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine – jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse
Maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister.
Maapäev - Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.
Maapäev - vajaduse korral kokkukutsutud, aga enamvähem regulaarne saadikute ja maahärrade nõupidamine, nt reguleeriti mündikorraldust, mündi alust, majanduslikke korraldusi.
Maapäev – Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade kõrgeim võimuorgan, otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid
Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine Linnaõiguse eesmärk – tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna
Maapäev – rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht.
Maapäev - Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 • Rahvusväeosad • Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.
Maapäev - nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte.
Maapäevad – rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi
Maapäev - otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest.
Maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament
Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised.
Maapäev – Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana – oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi.
Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal.
Maapäevad – Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku.
Maapäeva tulemus on see, et otsustatkse teha keisrile ettepanek, et Eestimaa talurahvas peab saama täielikult vabaks.
Maapäev - oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant.
Maapäev – Eesti esimene parlamentaarne Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning rahvaesindus.
Maapäev - 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid
Maapäev – rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega.
Maapäevade – rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused.
Maapäev - Rüütelkonna liikmete kogunemised tähtsate kohalike küsimuste arutamiseks (3 aasta
Maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Maapäev – rüütelkonnad kogunesid paari aasta tagant kokku ja pidasid nõu, rääkisid oma
Maapäev - Oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal.
Maapäev – kauge eelkäija riigikogule Von Plettenberg – viimane tugev ordumeister
Maapäev - Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, rahvaesindajate omavalitsusorgan.
Maapäev - Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta
Maapäev - Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Maapäev – Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta
Maapäevad 1421 - hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal.
Maapäev — esimene eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917-1919
Maapäev – iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek
Maapäeva valimine - Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus.
Maapäev – regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised.
Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal.
Maapäev - sellest pidid osa võtma kõik rüütlimõisate omanikud.
Maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas
Maapäev – Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant
Maapäev – rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant)
Maapäev – parlamendilaadne rahvaesindus, seadusandlik organ.
Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine.
Maapäevad – enam-vähem igal aastal toimunud kokkusaamine.
Maapäev – esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Maapäev – igapäevase võimu teostamiseks maapäeval.
Maapäev – Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek.
Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus
Maapäev – maaisandate ja seisuste kokkusaamine.
Maapäev –  kohalike aadlike kokkukutsumine
Maapäevad - rüütelkondade liikmed käisid koos.
Maapäev - Vana.Liivimaa seisuste esindusorgan
Maapäev – kõrgeima võimu kandja Eestis.
Maapäevad – keskeltläbi iga 3 aasta tagant
Maapäev - rahva või seisuste esindus.
Maapäev - oli eesti esimene parlament.
Maapäev - Liivimaa seisuste koosolek.
Maapäev - kohalikud aadlikud koos.
Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun