Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja ümberasustamispoliitika (Siberisse) tulemusel kasvab maaproletariaat, tugevneb sotsialistlike parteide mõju. Väljaränne ookeani taha (poolakad) ja Saksamaale (baltlased). Sel ajal olid ka pidevad rahutused ja streigilained. Keisri õukonnas võimutseb "imetegija ja jumalamehena" Siberi talupoeg Rasputin. Venemaa mängis ka rolli I MS alustamisel (kardab uut ebaedu oma Balkani poliitikas ja seisab alternatiivi ees: kas sõda või revolutsioon. 28.07 Austra-Ungari kuulutab sõja Serbiale. 19.07 osaline mobilisatsioon Venemaal, 30.07
+ Põhja-Ameerika 15 000 Linnastumine + maarahvastik 80% + suurim linn Tallinn 116 000 inimest + linnaelanikest eestlased u 60% Maamajandus U 58% kogu maast kuulus 1917 mõisatele + piimakari Talude päriseksostmine + kõige aeglasem rannikul, võlakoorem + ühistegevus Peremehed 40% + Rendi- ja pärisperemehed Poolproletariaat 30% + käsitöölised ja vabadikud Maaproletariaat 30% + sulased ja mõisatöölised Tööstus Suurimad keskused Tallinn ja Narva Tekstiilitööstus + Sindi, Kärdla + 1857 Kreenholmi manufaktuur - töötas üle 5000 töölise ja mille territooriumil alustas tööd esimene linnatapamaja Eestis Hilary Karu 46 D 11 EESTI AJALUGU + 1898 Balti puuvillamanufaktuur Masinatööstus
Liikumiseks kaugemale sisekubermangudesse oli vaja hankida eraldi pass, plakatipass, mida väljastati maakonnakeskuses, Maakonna Rentei (tegeles peamiselt maksukogumisega). Ainuke tingimus oli see, et kõik maksud pidid olema õiendatud. Massilisem väljarändamine saab alguse 1860.ndatel aastatel, siit järgnevalt järjest kasvavas joones. 1881-1897 Eestimaa kubermangus sündis 45 500 last, väljarändas ca 26 000 inimest. Põhiosa väljarännanutest moodustasid lahtisemad isikud, nn maaproletariaat, pankrotti läinud taluperemehed. Uus väljarändamislaine järgnes 1905.aasta revolutsioonile. Peamised sihtkohad olid Volga-äärsed kubermangud, Samaara, Saratova kubermangud. Ka Krimmi poolsaar. Omaette sihtkoht oli Peterburi linn, 1870.ndatest Peterburi kubermang laiemalt, Pihkva kubermang, Novgorodi kubermang. 1880.ndatest muutus olulisemaks Kaukasuse piirkond, 1890.ndatel Volotka, Vjatka, Permi kubermangud, laiemalt üldse Siber. Siberisse liikus ka varasemalt, aga
Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest. Vene revolutsiooni võib pidada sütikuks, mis probleemid lahvatama lõi. 6 Agraarküsimus: maarahvastik jagunes 3 suuremaks kihiks: 1) väikesearvuline, ent mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid. Poliitilised: 1) asendada isevalitsus mõõdukama reziimiga
annaabi.ee 
