tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused: · Linlaste osakaal 70%. · Tallinna elanike arv ületas välisrände tulemusel ja statistiliste moonutuste abil pool miljonit.
ühiskondlikud voolud Eestis 1860-1905" 1920 ja ,,Noor-Eesti ja poliitika 1905- 1915". Nikolai Köstner (1885-1959) majandusteadlane, sotsiaaldemokraat, parteis Eesti Vabariigi alguses. Õppis Moskvas, seal hakkas majandusajaloo küsimustega tegelema. Üks esimesi kirjutisi ,,Lehekülgi Eesti seltskondise mõtte kujunemise loost", ühiskonna ja rahvastiku lugu. ,,Rahva arvu kasvamine Eestimaal", protsess ja seda mõjutanud tegurid. 1917 kandidaaditöö ,,Teoorjuse langemine ja maaproletariaadi tekkimine Liivimaal" ilmus 1911, autor ise tõlkis. Köstner käsitleb teoorjuse kaotamist ja sellejärgset majanduse ümberkorraldamist (talupojad mõisa palgatöölisteks). Tegi karjääri, minister olnud, 1930. aastail Bulgaarias nõunik olnud, elu lõpul Egiptuse panga eesotsas, president Nasseri majandusnõunik. Jaan Kärner (1891-1958) Kirjanik ja ajaloouurija. 1916 tähistati Eestimaa pärisorjusest vabastamise sajandat aastapäeva, selle puhuks ülevaade Eesti talurahva vabastamisest
Soome senat (valitsus) tagasi soomlaste kätte. SDP (sots.dem) parlamendi suurim partei, aga moodustati kõikide parteide koondvalitsus, mille peaminister oli SDP´st. Parlamentalism! SDP vasakpoolsed ei toeta valitsust (nt Kuusinen). Soomes jätkuvalt suur vene sõjavägi (100 000), kelle hulgas levis revolutsioon ja distsiplineerimatus. Töölisi ja vaeseid kimbutas töötus, inflatsioon ja toiduainete puudus (sõltuvus Vene teraviljast) Algasid streigid tööliste ja maaproletariaadi hulgas. Rahva lõhenemine 1917 Kuna venestatud politsei oli desarmeeritud, probleemiks korra garanteerimine. Valge (=kaitseliitude)-punakaartide algus (tööandjad VS töölised, kodanlus VS sotsialistid) Valgekaaride eesmärgiks Vene sõjaväe väljasaatmine Soomest tulevase iseseisvusvõitluse ajal, hiljem ka võitlus punakaartide vastu. Punakaardid Vene sõjaväe (kuni oktoobrirevolutsioonini) ja Soome kodanluse vastu
annaabi.ee 
