Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest  pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) ; von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister.Juhtis  sõda   Venemaaga   1501­03. ; indulgents - patulunastuskiri ; 1517 - reformatsiooni ehk usupuhastuse algus ; 1535 – Esimene eestikeelneraamat ; Pildirüüste –uue usu toomine, eelmised pildid mis seal olid viidi välja ja pandi põlema.
Maapäev - kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil.
Maapäev – maaisandate ja seisuste regulaarsed kokkusaamised, need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, kokkukutsujaks oli Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga, alguse sai 1420.aastal, esindatud oli 4 seisuslikku gruppi (vaimulikud, ordumeister, vasallkond, linnad), arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid.
Maapäev - 1917-1919 Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920) Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: • Maaseadus (1919) • EV põhiseadus • Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik.
Maapäev - Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.
Maapäev - November 1917 otsustas maapäev asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseivumise poole,toimusid eesti esimene parlamentaarne rahvaesitus maanõukogu ehk maapäeva valimised, mis oli 62 liimeline, maapäev nimetas ametisse täidesaatvat võimu
Maapäev - kompetentsi kuusus- kaitse korraldamine välisvaenlaste vastu; maahärrade omavaheliste tülide lahendamine; maahärrade seisuste ja linnadevaheliste küsimuste lahendamine; talupoegade küsimuste lahendamine; usulised küsimused.
Maapäev – kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine – jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse
Maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest pidid osa võtma kõik Liivimaa aadlikud (baltisaksa omavalitsuse algus) von Plettenberg - viimane heade juhiomadustega ordumeister.
Maapäev - Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.
Maapäev - vajaduse korral kokkukutsutud, aga enamvähem regulaarne saadikute ja maahärrade nõupidamine, nt reguleeriti mündikorraldust, mündi alust, majanduslikke korraldusi.
Maapäev – Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade kõrgeim võimuorgan, otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid
Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine Linnaõiguse eesmärk – tagada linnakogukonnale autonoomia, eristada seda ümbritsevats keskonnast, kaitses linna
Maapäev – rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht.
Maapäev - Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 • Rahvusväeosad • Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.
Maapäev - nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte.
Maapäevad – rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi
Maapäev - otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse, tehti seadusi talupoegade pagemise eest.
Maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament
Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised.
Maapäev – Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana – oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi.
Maapäevad - Alates 1421. a hakati pidama Vana- Liivimaa üldisi maapäevi, mis toimusid enam-vähem igal aastal.
Maapäevad – Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku.
Maapäeva tulemus on see, et otsustatkse teha keisrile ettepanek, et Eestimaa talurahvas peab saama täielikult vabaks.
Maapäev - oli seisuste esindajate (rüütelkonna liikmete) nõupidamine, mis toimus iga kolme aasta tagant.
Maapäev – Eesti esimene parlamentaarne Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning rahvaesindus.
Maapäev - 1420 aastal hakat korraldama regulaarseid liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaami ehk neid
Maapäev – rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega.
Maapäevade – rüütelkondade esinduste pädevuses olid kõik Balti provintsidesse puutuvad küsimused.
Maapäev - Rüütelkonna liikmete kogunemised tähtsate kohalike küsimuste arutamiseks (3 aasta
Maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Maapäev – rüütelkonnad kogunesid paari aasta tagant kokku ja pidasid nõu, rääkisid oma
Maapäev - Oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal.
Maapäev – kauge eelkäija riigikogule Von Plettenberg – viimane tugev ordumeister
Maapäev - Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, rahvaesindajate omavalitsusorgan.
Maapäev - Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta
Maapäev - Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Maapäev – Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta
Maapäevad 1421 - hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal.
Maapäev — esimene eesti rahvaesindajate omavalitsusorgan aastatel 1917-1919
Maapäev – iga kolme aasta tagant toimuv rüütelkonna liikmete kokkutulek
Maapäeva valimine - Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus.
Maapäev – regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised.
Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal.
Maapäev - sellest pidid osa võtma kõik rüütlimõisate omanikud.
Maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas
Maapäev – Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant
Maapäev – rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant)
Maapäev – parlamendilaadne rahvaesindus, seadusandlik organ.
Maapäev – Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine.
Maapäevad – enam-vähem igal aastal toimunud kokkusaamine.
Maapäev – esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Maapäev – igapäevase võimu teostamiseks maapäeval.
Maapäev – Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek.
Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus
Maapäev – maaisandate ja seisuste kokkusaamine.
Maapäev –  kohalike aadlike kokkukutsumine
Maapäevad - rüütelkondade liikmed käisid koos.
Maapäev - Vana.Liivimaa seisuste esindusorgan
Maapäev – kõrgeima võimu kandja Eestis.
Maapäevad – keskeltläbi iga 3 aasta tagant
Maapäev - rahva või seisuste esindus.
Maapäev - oli eesti esimene parlament.
Maapäev - Liivimaa seisuste koosolek.
Maapäev - kohalikud aadlikud koos.
Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun