Eesti kaitstud seened
ulatuvad neist üle ja hõlmavad ühtekokku umbes 16% Eesti maismaast. Nende eristamisel
küll seentele tähelepanu ei pööratud, kuid sinna nad sattusid nagunii.
Nende tõesti ilusate arvnäitajate taustal näib meie eluslooduse, sealhulgas seente kaitse olevat
Euroopa ulatuses lausa kadestusväärses seisundis. Paraku on see kaitse rohkem paberil kui
tegelikkuses. Hoogsalt alanud vääriselupaikade hoiu süsteem on hägustunud, selleks ette
nähtud kulutuste raha pole kahel aastal maaomanikeni jõudnud. Esimese kategooria kaitse all
olevad seened on väärilise tähelepanu all väljaspool kaitsealasid, looduskaitsealadel aga
ootavad enamasti tsoneeringute kohendamist, olles seni paiguti hellas ooteseisundis.
Kummaline on seegi, et Eesti kaitsealade sihtkaitsevööndites võib igaüks piiranguteta seeni
korjata. Näiteks Austria Salzburgi liidumaal keelab seadus kõikjal korjata või hävitada
mittesöödavaid või tundmata seeni. Ja ikkagi
annaabi.ee 
