Ta sööb ka hiiri, sisalikke, nastikuid, rästikuid.Konnade osatähtsus toidus on väiksem kui arvatakse.Toidu neelab valge-toonekurg kõigepealt alla.Kui söögitorus on toitu piisavalt, lendab lind pesale ja öökab selle välja poegadele.Valge-toonekurg ei kanna toitu noka vahel. 9.Vaenlased Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju vaenlasi- peamiselt suuremad kotkad, mõned kiskjad. Peamine vaenlane on inimene - toonekurgi ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürgid, maanteeliiklus ja elektriliinid. 10.Uskumusi ja muistendeid · Mõnelpool räägitakse, et valge-toonekurg on kättemaksuhimuline lind. Kui inimesed tema pesitsemist segavad, toob ta rästikuid ja pillab need majaukse lähedale õuele. Samuti on arvatud, et toonekurg toob põlevaid tukke ja süütab maja. Seetõttu on mõnigi toonekurepesa lõhutud ja tehispesa jäänud ülespanemata. · Lõuna- Eestis tähendas toonekure ilmumine elamute lähedusse või lend üle maja
klõbistab pesal seistes nokka (mõnikord isegi öösel). Isalind näib iga esimesena päralejõudvat emalindu partnerina tunnustavat. Kui aga pärast jõuab kohale emalind, kes temaga eelmisel aastal samas pesas pesitses, tekib emalindude vahel äge võitlus. Isalinnule näib üsna ükskõik olevat, kumb emalindudest võidab. Valge Toonekurg on ohustatud lind. Valge-toonekurge ohustavad põllumajanduses kasutatavad mürkkemikaalid, maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu. Eestis kuulub valge-toonekurg kaitstavate liikide III kategooriasse Toitumine. Valge toonekurg sööb kõike millest jõud üle käib ja mida on saada. Näiteks vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, maod jne. Referaat Kassikakk ja Valge toonekurg.
ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Tervituseks ikka namaste või namasgar. KOHALIK TRANSPORT Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed, sõidavad jalgratturid ning härjakaarikud, sihitult jalutavad igatsugu koduelukad (lehmad, kitsed jne), nende vahel sõidavad pidevalt signaali andvad (s.t 1 min jooksul 10-20 korda) suured veoautod, bussid, sõiduautod, mopeedid, moto- ja velorikshad. Seetõttu on bussi keskmiseks kiiruseks kuskil 35 km/h ning mägedes veelgi vähem. Bussireisi üheks iseärasuseks on veel, et
Indias on lehm väga püha loom, nad jalutavad isegi tänavatel lahtiselt. Kasvatatakse suhkrurooga, teed, rapsi (vähesel määral), nisu, banaane jms. Tööstus Valitseb vabriku tööstus. Käsitöö tooted moodustavad peaaegu 50%. Maavarasid on liiga vähe, et arendad tööstust. On keemia- ja ravimitööstusi, autotööstusi ja metallurgiaga tegelevaid ettevõtteid. Transpordisüsteemid Maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne – maanteed on ülimalt ülerahvastatud ning teede seisukord on väga halb. Väga oluline on raudteetransport, kuid ka see on ülerahvastatud. Inimtaksod, bussid ja ka meretransport. Panus maailma- Peamiselt eksporditakse teed, masinaid, kemikaale, autosid ja riideid. Imporditakse toornaftat, vääriskive, väetisi, rauda/terast ning ka majandusse kemikaale. Regiooni kuuluvad Põhja-Aafrika – Sahara kõrbe ja sellest
Olulised transpordiliigid riigis on veoki-,auto-,laeva ja lennutransport. Sisevedudeks kasutatakse eelkõige veokeid ja autosid (tooraine,toiduaine,tarbeesemed,vähemmahukad tooted.) Rahvusvahelisteks vedudeks kasutatakse laeva- ja lennuliiklust (reisjate vedu, kiireloomulsed kaubad, tooraine, mahukad kaubad,nafta.) Siseveetransport Raudtee- ja lennuliiklus. Raudtee- ja maanteeliiklus ning laevadamad Iirimaal Maanteed Iirimaal+suuremad lennujaamad ja raudteejaamad. Lennujaamad: Neid on Iirimaal 36 (2006) Lennujaamad sillutatud teedega: Neid on kokku 15 Üle 3,047 m pikad neid on 1 2,438 kuni 3,047 m pikad neid on 1 1,524 kuni 2,437 m pikad neid on 4 914 kuni 1,523 m pikad neid on 3 Alla 914 m pikad neid on 6 (2006) Lennujaamad-sillutamata teedega: Neid on kokku 21 914 kuni 1,523 m pikad neid on 4 Alla 914 m pikad neid on 17 (2006) Toruliinid:
Viimane variant kehtib näiteks Eesti puhul, mis on väheste lennukompaniide sihtriik. Eestisse ja Eestist lendavad lennukid on suhteliselt väikesed. Samas on Helsingi või Stockholmi ja Tallinna vahel tihe maanteeliiklus. Helsingist kulgeb Euroopa riikidesse ja üle maailma palju lennuliine, veod toimuvad sagedasti. Ka lennukid on suuremad Tallinnast väljuvatest lennukitest. Sel põhju- sel on ka lennuvedude hinnad Helsingist ja Stockholmist üldjuhul madalamad kui Tallinnast välju- vate lendude puhul.
annaabi.ee 
