kaitsejuhtide kaudu. Kaitsemaandamine eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus Maandamiseks on vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e. maanduselektroodi ning üht või mitut juhti e. maandusjuhti. Maanduselektroode võib olla üks või mitu, mis ühendatakse omavahel kokku. Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed. Maanduselektroodid valmistatakse enamasti tsingitud terasest, harvem vasetatud või roostevabast terasest, sest nad peavad olema korrosioonikindlad. Peale eelkirjeldatud tehismaandurite võidakse kasutada ka loomulikke maandureid - puurkaevutorusid, ehitiste pinnases paiknevaid metalltarindeid, õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub
inimestele võimaliku isolatsioonirikke korral. Neutraaljuhtme puudumisel/katkemisel ei saa kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Maandatav osa 1 2 Pinnas Joonis 7.2. Maandamise põhimõte. 1 - maandusjuht, 2 – maanduselektroodid. TÖÖ KÄIK I OSA: Isolatsioonitakistuse mõõtmine Elektrijuhtmestiku, mootori mähiste, trafode ja teiste seadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megerit e megaoommeetrit. Megeriga mõõtmisel lülitatakse seadmel pinge eelnevalt välja. Megeri vooluallikas on generaator, mida käitatakse ajami käsivändalt. Generaatoriga järjestikku ühendatud logomeetrilise pingemõõturi skaalad gradueeritakse kilo- ja megaoomides.
tehismaandureid. Selleks on kaks tpi maandureid: - vertikaalsed vardad; tavaliselt kasutatakse marterasest vi nurkrauast elektroode pikkusega 2.5 - 6 m, lbimduga 10...16 mm vi seinapaksusega le 4 mm. he elektroodi takistus: l - elektroodi pikkus d - elektroodi lbimt - horisontaalselt pinnases olevad vardad Horisontaalse kontuuri takistus: l - kontuuri pikkus maa sees Potentsiaali htlustamiseks hendatakse kik maanduselektroodid suletud kontuuri. vt ka E. Altpere, A. Hanson, K. Hein, E Kndler; "Elektrimontri ksiraamat"; 1988; ptk 11.2
6. Voolujuhtivate osade arvutus 6.1. Voolujuht kestval voolul 6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul Vooluga juhi kuumenemist põhjustavad kaod juhti läbivast voolust, pöörisvoolukaod, ümbermagneetimiskaod ja dielektrikuskaod. Dielektrikuskaod võivad olla olulised kaablites ja läbiviikisolaatorites, kuid nad ei põhjusta tavaliselt juhtide temperatuuri olulist tõusu. Ümbermagneetimiskaod on väga olulised magnetmaterjalidest elektrivoolu kandvates ahelates (maanduselektroodid, terassõrestikud jms.), pöörisvoolukaod võivad tõsta juhte ümbritsevate kaitsekatete temperatuuri ja sellega kaudselt ka juhi temperatuuri. Jaotlate põhielementideks on isoleerimata paljasjuhid ja neile on peamiseks kadude allikaks läbiv vool. Voolujuhtide temperatuuritõusu tuleb piirata kolmel põhjusel: - isolatsiooni majandusliku eluea tagamiseks, - elektrikontaktide töökindluse tagamiseks ja
annaabi.ee 
