Pagulased
hirm sattuda tagakiusamise ohvriks oma rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondlikku gruppi
kuulumise või oma poliitiliste seisukohtade tõttu. Näiteks sõda, näljahäda, vaesus või
loodusõnnetused üksinda ei ole ilma isikliku tagakiusamise hirmuta piisavaks põhjuseks, mille
alusel võidaks anda inimesele pagulase staatuse.
Kodusõja poolt tekitatud kriisiolukorda on siiski mitmetel juhtudel aktsepteeritud humaanse
põhjusena ajutise maalviibimise loa andmisel. Kuigi ÜRO määratlus pagulasest tundub olevat üpris
selge, on paljude riikide ametnikel raskusi täpselt väljas selgitada, kes on tõeline pagulane. See on
eriti raske massina piirile ilmuvate inimeste puhul. Välismaalasi, ka pagulasi, puudutavad
seadusemuutused Euroopa riikides toimuvad sageli vastavalt sellele, kui suur on immigrantide
juurdevool.
Viimastel aastatel on Eestist endast saanud maa, kuhu satuvad inimesed, kes otsivad turvalisemat
elukohta varjupaigataotlejad