Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused olid maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäid tahaplaanile. HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Nemad on madalmaade maalikoolkonna loojad. Nende ühine töö on suur altar Sint- Baafsi katedraalis Gentis (1420-1432). Genti altarit iseloomustab suur ühe paari tiibadega altar, figuurid on elusuurused ning imeline värvikäsitlus maalimisel . See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos.
Salvador Dali elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusid otseselt ka tema loomingus ja arvutid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Esimest korda õppis Dali joonistamist kümne-aastasena. Õhutust sai ta tolleaegselt kuulsalt kunstnikult ja impressionismilt Ramon Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. Õppetunnid toimusid El Muli de la Torres, Pichoti suguvõsale kuuluvas veskis. Seal tutvus Dali impressionistliku maalitehnikaga. Hiljem on Dali öelnud, et Pichoti maalid mõjutasid teda, kuna see oli tema esimene kokkupuude mitteakadeemilise kunstistiiliga. Tol ajal joonistas ja maalis Dali portreede kõrval eelkõige oma kodukandi Kataloonia maastikku, mis ka hiljem ikka ja jälle tema loomingus esile kerkib. 1921-1928 Barcelonas Dalmau galeriis toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Madridi Kuninglikust Kunstiakadeemiast visati Dali sellepärast
meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid;
Magritte (1898-1967), Andre Masson (1896-1987), Joan Miro (1893-1983), Yves Tanguy (1900-1955) SALVADOR DALI ELULUGU Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domenech sündis 1904. aastal Figueresis kesklassi perre. Esimest korda õppis Dali joonistamist kümneaastasena. Õhutust sai ta selleks tolleaegselt kuulsalt kunstnikult ja impressionistilt Ramon Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. Läbi tema tutvus noor Dali impressionistliku maalitehnikaga. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 1919. aastal, 15-aastasena, asutas Dali koolilehe, millele ta kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezinja teiste suurte meistrite loomingust. Aastal 1922 astus Dali Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tutvus ta luuletaja Frederico Garcia Lorcaga ning filmilavastaja Luis Bunueliga. Vaevalt õpinguid alustanud,
pintslikasutus. (Weyers, 2006) Joonis 1. Lucia portree (VirtualDali, 1918) 1.3. Kunstiga tutvumine Dalí anne avastati varakult. Esimest korda õppis ta joonistamist kümneaastasena. Õhutust sai ta selleks oma isa sõbralt Ramón Pichotilt, kes oli tolleaegne kuulus kunstnik ja impressionist. Õppetunnid toimusid El Muli de la Torres, Pichoti suguvõsale kuuluvas veskis. Seal tutvus noor Dalí impressionistliku maalitehnikaga. Hiljem on ta õelnud, et Pichoti maalid on olnud tema inspiratsiooniks, kuna siis puutus ta esimest korda kokku mitteakadeemilise kunstistiiliga. Joonistamise kuulus Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. Sel perioodil tundis Dalí lisaks impressionismile huvi ka kubismi vastu. 1919.
maastikumaalile, portreele, ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale ,,PUÄNTILLISMI" nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu.
portreele, ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu.
Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu.
portreele, ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale ,,PUÄNTILLISMI" nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu.
ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale ,,PUÄNTILLISMI" nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu.